4G

Neljanda põlvkonna mobiilsidevõrgu standard on järg standarditele 2G ja 3G. 4G-seadmete suurim võimalik allalaadimise kiirus on suure liikuvusega seadmetes (näiteks mobiiltelefonides) 100 Mbit/s ja väikese liikuvusega seadmetes (näiteks eraldiseisev traadita modem) 1 Gbit/s.

4G-süsteemilt oodatakse mitmekülgset ja turvalist[1] IP-põhist lahendust, kus oleks kasutajatele tagatud mitmesugused teenused, nagu näiteks ultra-lairiba Internet, VoIP, mänguteenused ja multimeediavoog.

Palju segadust on tekitanud tõsiasi, et tehnoloogiad, mis on hetkel turul ja mida tootjad reklaamivad kui "4G", on 4G-tehnoloogia eelkäijaid nagu mobiilne WiMAX ja Long Term Evolution (LTE). Need versioonid aga ei täida ITU-R nõudeid, kus andmesidekiirus peab 4G-süsteemide puhul olema ligikaudu kuni 1 Gbit/s. Seega oleks neid sisuliselt õigem nimetada 3,9. põlvkonna standarditeks (aga rahvusvaheliste standardite nimesid ei tõlgita). Nendest nõuetest hoolimata on jätkatud 4G eelversioonide WiMAX-i ja LTE turustamist 4G kaubamärgi all.

Kõigis 4G ettepanekuis on CDMA spektri hajutamise raadiotehnoloogia, mis kasutab 3G-süsteeme ja IS-95, hüljatud ja asendatud sagedusala ühtlustatud skeemiga nagu OFDMA. See on kombineeritud MIMO-ga, näiteks mitmekordsete antennide, dünaamiliste kanalite jaotamise ja kanali sõltuvuse planeerimisel.[2]

Kõik juhtmevaba telekommunikatsiooni ettevõtted on üldiselt 4G, kui arenenud juhtmevaba tehnoloogia, mis muuhulgas põhineb niinimetatud laia kanali OFDM tehnoloogial ja mille arhitektuur põhineb IP-l, omaks võtnud. Ühendriikides vastab nendele parameetritele Sprint-s 4G-tehnoloogia. T-Mobile tehnoloogia aga nendele parameetritele ei vasta.

  1. 02.07.2018 kell 10:06, Hans Lõugas, 4G tehnoloogiast leiti olulised turvaaugud, mis lasevad ohvri andmed varastada
  2. http://en.wikipedia.orgview_html.php?sq=Republika Srpska&lang=et&q=4G

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search