64-bitine arvutiarhitektuur

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

64-bitine arvutiarhitektuur on arvutil, milles mäluaadresside ja ALU täisarvude suurus on 64 bitti (8 baiti). 64-bitise arhitektuuriga protsessori registrite, aadressisiinide ja andmesiinide laius on 64 bitti.

64-bitised protsessorid on superarvutites kasutusel olnud alates 1970. aastatest, üks esimesi 64-bitiseid arvuteid oli Cray-1 (1975).^[viide?] Enne 64-bitiseid kasutati ka 60-bitiste registritega arvuteid, näiteks CDC 6000 seeria (1964).^[viide?] Laiemalt tulid 64-bitised protsessorid kasutusele RISC-baasil tööjaamades ja serverites 1990. aastate alguses.^[viide?] 2003. aastal tehti need tavakasutajatele kättesaadavaks x86-64 ja PowerPC protsessoriarhitektuuri näol.^[viide?]