Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu. Aerosoolid on olulised atmosfäärikeemia, nähtavuse, pilvede moodustumise, atmosfääri kiirguse ja elektri seisukohalt.^[1]

Aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga rõhu all olevat täiteainet, mis täidab aerosooliballoone. Sellised aerosooltooted on deodorandid, putukamürgid, juukselakid, värvid jms.

Väljenditega "aerosool" ja "aerosooliosake" viidatakse enamasti vedela või tahke aine osakestele, mille väljastamisel gaasi tekib dispersne segu.

Dispersseks süsteemiks nimetatakse vähemalt kahest komponendist koosnevat süsteemi. Üks komponentidest on väikeste osakestena jaotatud teises. Ülekaalus olevat komponenti nimetatakse dispersioonikeskkonnaks ning vähemuses olevat komponenti dispersseks faasiks.^[2]

Aerosoolide dispersioonikeskkonnaks on gaas ning dispersseks faasiks tahked osakesed või vedelikupiisad. Dispergeeritud faasi agregaatoleku järgi jagunevad aerosoolid uduks (vedel dispergeeritud faas) ja suitsuks (tahke dispergeeritud faas).^[3]

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Hobbs on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kolloidkeemia on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Roos on ilma tekstita.

[Hobbs-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Hobbs on ilma tekstita.

[kolloidkeemia-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kolloidkeemia on ilma tekstita.

[Roos-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Roos on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]