Afiinsus (biokeemia)

Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP.

Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus). Enamasti räägitakse väiksema molekulmassiga aine afiinsusest suurema molekulmassiga objekti suhtes: näiteks inhibiitori afiinsus ensüümi suhtes, ligandi afiinsus retseptori suhtes, ravimi afiinsus bioloogilise sihtmärgi suhtes. Samas ei ole see range nõue: näiteks saab rääkida ka antikeha (molekulmassi ligi 150 kDa) afiinsusest oluliselt väiksema antigeeni suhtes või siis kahe ligikaudu samamõõtmelise valgu afiinsusest teineteise suhtes.[1][2]

  1. Carlson, Heather A.; Smith, Richard D.; Khazanov, Nickolay A.; Kirchhoff, Paul D.; Dunbar, James B.; Benson, Mark L. (23. oktoober 2008). "Differences between High- and Low-Affinity Complexes of Enzymes and Nonenzymes". Journal of Medicinal Chemistry (inglise). 51 (20): 6432–6441. DOI:10.1021/jm8006504. ISSN 0022-2623. PMC 2692211. PMID 18826206.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  2. Kastritis, Panagiotis L.; Bonvin, Alexandre M. J. J. (6. veebruar 2013). "On the binding affinity of macromolecular interactions: daring to ask why proteins interact". Journal of The Royal Society Interface. 10 (79): 20120835. DOI:10.1098/rsif.2012.0835. PMC 3565702. PMID 23235262.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search