Alexander Theodor von Middendorff

Alexander Theodor von Middendorff (vene keeles Александр Федорович Миддендорф; 18. august (vkj 6. august) 1815 Peterburi – 28. jaanuar (vkj 16. jaanuar) 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.

Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus.

Aastal 1839 sai temast Kiievi Ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842–1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta. 1868. aastal uuris põllumajandusteadlasena Baraba steppi ja 1878. aastal Fergana orgu. 1870. aastal juhtis ta hüdrometeoroloogilist ekspeditsiooni Barentsi merele ja Islandile. Tema nime kannavad laht Taimõril ja neem Novaja Zemljal, samuti kümned looma- ja taimeliigid.

Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest. Middendorff oli üks eesti punase veise ja tori hobuse tõuaretajaid.

Talle kuulusid Hellenurme ja Päidla mõis Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal.^[1] Ta on maetud Hellenurme mõisa kalmistule.