Alfons Rebane

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Alfons Vilhelm Robert Rebane
Hüüdnimi	Alf
Sünniaeg	24. juuni 1908 Valga, Liivimaa kubermang
Surmaaeg	8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa
Sõjaväeline haridus	Tondi sõjakool
Teenistus	Eesti sõjavägi 1925–1940 Omakaitse 1941 Wehrmacht 1941–1944 Relva-SS 1944–1945 Briti luure 1947–1960 Saksa luure 1961–1975
Auaste	Kolonel (Waffen -Standartenführer)
Juhtinud	Kergetankirühm 1940 Omakaitse rühm 1941 184. Eesti Julgestusgrupi 15. kompanii 1941–1942 658. Eesti Pataljon 1942–1944 47. Relva-SS Grenaderirügemendi 2. pataljon 1944 Võitlusgrupp Rebane 1944 46. Relva-SS Grenaderirügement 1944–1945 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis 1945
Sõjad/lahingud	Loobu lahing Teine Laadoga lahing Narva lahing Putki lahing Sinimägede lahing Tartu lahing Oppelni lahing
Autasud	III klassi Kaitseliidu Valgerist Aizsargi Teeneterist Medal "Talvelahing Idas" II klassi Hõbedane Idarahvaste medal Mõõkadega II klassi Pronksist Idarahvaste medal Mõõkadega Hõbedane Jalaväe Rünnakmärk I klassi Lähivõitluspannal II klassi Raudrist I klassi Raudrist Raudristi Rüütlirist Raudristi Rüütlirist Tammelehtedega

Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni (vkj 11. juuni) 1908 Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.

Teise maailmasõja ajal oli Rebane mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. 1944. aastal osales ta oma väeosadega enamikus otsustavates Eesti kaitselahingutes alates Narva lahingust kuni Eesti mahajätmiseni.

Rebase sõjaväeline teenistuskäik algas 1920. aastatel, ohvitseriks sai ta aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel 658. Eesti Pataljoni ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13 piiramisrõngast.

Eesti kaitselahingute algusest jaanuaris 1944 pidas Rebane lahinguid Krivasoos, Narva jõel, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ning hiljem Oppelni piirkonnas, kus viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. Ta oli koos Léon Degrelle'iga üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenis välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mille eestlane on kunagi saanud.

Pärast sõda osales Rebane Briti luure töös. Tema katsed Eestis metsavendi toetada ja varustada ebaõnnestusid. Pärast surma maeti ta auavalduste saatel Augsburgi, kust ta põrm toodi 1999. aastal Tallinna Metsakalmistule.