Anatoomia

See artikkel räägib anatoomiast üldiselt; anatoomia all võidakse mõista ka inimese anatoomiat või loomaanatoomiat või makroskoopilist anatoomiat või normaalset anatoomiat.

Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Anatoomia kuulub bioloogia (sealhulgas inimese bioloogia, zooloogia ja botaanika) valdkonda ning moodustab osa morfoloogiast laiemas mõttes. Humaanmeditsiini ja veterinaarmeditsiini jaoks on anatoomia üks bioloogilisi alusdistsipliine^[1]. Seetõttu tegelevad anatoomiaga peale bioloogide ka arstiteadlased ja veterinaararstiteadlased. Anatoomia uurimisega tegeleja on anatoom.

Sõna "anatoomia" tuleb vanakreeka sõnast ἀνάτομή (anatomē; 'lahtilõikamine, tükeldamine'). Seoses sellega võidakse anatoomia all mõelda ka ainult organismide siseehituse uurimist.

Anatoomias kasutatakse ladinakeelset anatoomianomenklatuuri.