Andmebaas

See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Andmebaas on korrastatud infokogum. Digitaalne andmebaas on kogum mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefaile, samuti võib andmebaasiks olla ka ainult üks fail.

Näiteks telefoniraamat on andmebaas, mis sisaldab telefoninumbreid, asutuste nimetusi ja aadresse; sõnastik aga on andmebaas, mis sisaldab sõnu ja nende tähendusi jne.

Andmebaasi võib lihtsustatud kujul vaadelda tabelina, mis koosneb ridadest ja veergudest. Tabeli rida nimetatakse andmebaaside terminoloogia kohaselt kirjeks, iga tabeli lahtrit andmeväljaks. Kirje on mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed.

Igal andmefailil on struktuur, mis sisaldab informatsiooni selles failis sisalduvatest andmetest, täpsemini nende tüüpidest. Andmefaili struktuur ja andmefailikirje struktuur on / ei ole samaväärsed mõisted, kuna andmefaili struktuur määrab ära tema sisse salvestatavate kirjete struktuuri ja failistruktuur sisaldab lisaks ka kirjetevaheliste seoste infot. Tabelite sisemised seosed on näiteks indeksid ja tabelitevahelised seosed on näiteks relatsioonid.

Üldine arusaam on, et lõppkasutajale müüdav toode (andmebaasirakendus, programm jne) peaks toetama rohkem kui ühte andmebaasisüsteemi. Andmebaase on mitut tüüpi, levinumad on lame- ja relatsioonandmebaasid, kuid kasutatakse ka muud tüüpi andmebaase, näiteks puustruktuuriga ehk hierarhilisi ning üha enam objektorienteeritud andmebaase.