Andmed

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.

Põhilised mõiste kasutusvaldkonnad lisaks tavakeelele on järgmised:

• teadus üldiselt, sh matemaatika ja eri teadusharud, sh eriti;
  • infotehnoloogia ja informaatika oma valdkondadega nagu bioinformaatika, geoinformaatika jt
  • statistika ja sotsiaalteadused; kujunemas on andmeteadus;
• äri ja majandustegevus sh nii tootmine kui ka teenused;
• avalik haldus ja õigus, milles peamisteks andmetega seotud mõisteteks on "isikuandmed" ja "andmekaitse".

Kõige ulatuslikumalt on kasutusel filosoof Luciano Floridi selgitus aastast 2008^[1], mis seob ühelt poolt andmed ja informatsiooni ning teiselt poolt mõiste kasutuse sotsiaalteadustes (sh statistikas) ja infotehnoloogias, esitades terminit kui filosoofilist kategooriat. Floridi seletuse kohaselt on terminil "andmed" lai kasutus nii tehnilise terminina kui ka tavakeeles, kuid eristada võib nelja põhiinterpretatsiooni. Need on:

1. tunnetusteoreetiline ehk epistemioloogiline interpretatsioon, mis on suunatud teadmistele (knowledge-oriented), mille kohaselt on andmed faktid;
2. informatsioonilise käsitluse kohaselt on andmed informatsioon;
3. infotehnoloogiliselt (arvutiteaduses) on andmed binaarelemendid (bitid);
4. diaphooriline, s.o eristav määratlus. Floridi peab seda kõige selgitusjõulisemaks ning selle kohaselt on andmete määratlus rakendatav kolmel eristuval tasandil, mis on:
   1. diaphora de re – selle all peab Floridi silmas andmeid kui midagi, mis on reaalselt olemas, aga see võib olla ka tunnetuseelses seisundis;
   2. diaphora de signo – andmed, mis on kuidagi eristuvad mingi märgina (Floridi näide on nagu + ja – märk patareil)
   3. diaphora de dicto – eristuv tähistus (Floridi näide on nagu tähed A ja B tähestikus)

Mõistet "andmed" kasutatakse sageli terminoloogiliselt täpsustatuna. Näiteks:

• isikuandmed õiguses, infotehnoloogias jm;
• aadressiandmed geograafias ja halduses;
• ilmumisandmed raamatukogunduses;
• andmebaasid infotehnoloogias või andmekogud õiguses;
• suurandmed infotehnoloogias ja majanduses
• jne.