Andres Kasekamp

See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuli 2017) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Andres Ilmar Kasekamp (sündinud 7. detsembril 1966 Torontos) on eesti ajaloolane ja politoloog.

Kasekamp sündis pagulaste perekonnas ning sai hariduse Kanadas. 1989. aastal lõpetas ta Toronto ülikooli ajaloolasena, 1990. aastal sai ta samast magistrikraadi. 1996. aastal sai ta Londoni ülikoolist ajaloodoktori kraadi väitekirjaga "The Radical Right in Interwar Estonia". Tema peamisteks huvivaldkondadeks on kaasaegne välispoliitika, paremäärmuslike liikumiste ajalugu ja mälupoliitika.

Aastatel 1993 ja 1996–1999 oli Kasekamp Tartu Ülikooli külalislektor, pidas loenguid Londoni ülikoolis ja töötas Euroopa Komisjoni delegatsioonis Eestis. 1999–2004 oli ta Tartu ülikoolis dotsent. Samal ajal, aastatel 2002–2003, pidas ta külalisprofessorina loenguid ka Berliinis Humboldti ülikoolis. 2004. aastal oli ta külalisprofessor ka Toronto ülikoolis.

Aastatel 2002–2005 oli Kasekamp ajakirja Journal of Baltic Studies toimetaja ning 2004–2008 Avatud Eesti Fondi nõukogu liige ja 2006–2008 selle esimees.

Alates 2004. aastast on Kasekamp Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna riigiteaduste instituudi rahvusvaheliste suhete õppetooli Balti poliitika professor. Juba alates 2000. aastast on ta ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees.

2010. aastal ilmus Kasekampilt ingliskeelne üldkäsitlus Balti riikide ajaloost, mis on esimene ühe autori kirjutatud teos, mis hõlmab kogu Baltimaade ajalugu esiajaloost tänapäevani. 2011. aastal ilmus see ka eesti keelde tõlgituna ja samal aastal sai see Balti Assamblee teadusauhinna. 2014. aastal ilmus raamatust ka venekeelne tõlge "История Балтийских государств" (Tartu Ülikooli Kirjastus).