Antikommunism

Antikommunism (kreeka keeles anti vastu + ladina keeles communis ühine) oli peamiselt Nõukogude Liidu ja tema vasallriikide poolt kasutatud mõiste, millega iseloomustati alates Karl Marxi ja Friedrich Engelsi „Kommunistliku partei manifesti” ilmumisest 1848. aastal kõiki sotsialismiks nimetatud repressiivse riigivalitsemise ideoloogia vastaseid ühendavat platvormi.

Demokraatlikes lääneriikides kommunismivastasust otseselt antikommunismiks ei nimetatud. Antikommunism ajaloolise ja poliitilise nähtusena ei esindanud ühtset maailmavaadet ega ideoloogiat. Otsustavad ja näiliselt rahvuslikest identiteetidest eraldatud olid sotsiaalsed ja majanduslikud jõud, mis suutsid oma huvid koondada katustermini kommunismivastasus alla. Antikommunistid kritiseerisid ka religioosseid tõekspidamisi, nagu katoliiklus, või poliitilisi ideid ja liikumisi, mis olid kommunismi vastu, nagu sotsiaaldemokraatia, liberalism, konservatiivsus ja fašism. Samal ajal on antikommunistlikke seisukohti ühel või teisel moel väljendanud anarhism, tsentrism, konservatism, fašism, liberalism, natsionalism, sotsiaaldemokraatia, sotsialism, vasakpoolsus, libertarism ning mitmed kommunistliku valitsuskorra vastu seisnud rahvaliikumised. Samuti on selliseid seisukohti väljendanud mitmed usulahud ning kunstnikud ja kirjanikud.