Antropotseen

Antropotseen on väljapakutud ajastik märkimaks perioodi, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks. Geoloogilisel ajaskaalal paikneks see kainosoikumi aegkonnas, kvaternaari ajastus, holotseeni ajastiku järel.

Selles nn inimese ajajärgus on inimtegevus ja meie ühiskond muutunud Maad globaalselt ja geofüüsikaliselt muutvaks jõuks. Inimtegevuse tõttu on oluliselt võimendunud näiteks kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine ja ookeanide hapestumine ning arvatakse, et alanud võib olla planeedi ajaloos kuues massiline väljasuremine. Tähendada võib olulisi muudatusi aineringetes, iseäranis lämmastikuringes. Toimub tehismaterjalide massiline tootmine ning tuumakatsetused on õhku paisanud radioaktiivseid isotoope.

Antropotseeni põhiline suur mõju tekkis, kui 18. sajandi teisel poolel algas Suurbritanniass industrialiseerimine, kuna see tõi kaasa tööstusliku tootmise, mis põhjustas fossiilkütuste laiemat kasutuselevõttu.^[1] Antud muutuste suuruse tõttu on paljud teadlased pakkunud välja uue geokronoloogilise üksuse (ajastik) kasutuselevõtu. Seda mõistet ei ole aga 2020. aasta seisuga ametlikult geoloogilises ajaskaalas aktsepteeritud.^[2][3]

1980ndatel hakkas ökoloog Eugene F. Stoermer mõistet antropotseen kasutama ja seda hakkas laialdaselt populariseerima atmosfääri keemik Paul Crutzen, kes arvab, et inimtegevuse mõju Maa atmosfäärile on viimastel sajanditel olnud nii suur, et moodustab uue ajastiku litosfääris toimuvate muutuste tõttu. 2008. aastal esitati Londoni Geoloogia Seltsi stratigraafia komisjonile ettepanek teha antropotseen ametlikuks ajastikuks.^[4] Suur osa stratigraafiakomisjonist otsustas, et ettepanek väärib edasist arendamist. Iseseisvad teadlaste töögrupid mitmest geoloogiaseltsist töötavad selle nimel, et kindlaks teha, kas antropotseeni peaks tegema ametlikuks mõisteks geoloogilisel ajasklaalal.^[5]

Sellest hoolimata kasutavad terminit "antropotseen" paljud teadlased juba praegu.^[6] Kuna antropotseenil ei ole kindlat algusaega, pakutakse selleks tööstusrevolutsiooni algust,^[1] kuid mitmed teadlased on välja pakkunud ka varasema aja, millal toimus põllumajanduse levik ja neoliitiline revolutsioon (umbes 12 000 aastat tagasi). Tõendid inimmõju tagajärgede nagu suureneva maakasutuse, ökosüsteemide mõjutuse ja liikide väljasuremise kohta on vastuolulised. Osa teadlasi arvab, et inimtegevus on oluliselt muutnud bioloogilise mitmekesisuse kasvu.^[7] Teised väidavad, et kui litosfääri muutusi jälgida, peaks antropotseen algama nii palju tuhandeid aastaid tagasi, et see ühtiks lähedalt praeguse ajastiku, holotseeniga.^[8]

2015. aasta märtsis avaldati ajakirjas Nature artikkel, kus pakutakse antropotseeni alguseks aastat 1610 või 1964.^[9] Selle vastu väidetakse aga, et antropotseen seguneb teise ajastuga ning seetõttu on mõjud levinud pikema aja jooksul ja ei saa öelda täiesti kindlat algusaega aastaarvuna.^[10]