Apartheid

Apartheid oli institutsionaalne diskrimineerimine rassi või etnilise kuuluvuse alusel. Kuigi apartheidi termin loodi seoses Lõuna-Aafrikaga, määratlevad rahvusvahelised lepingud, sealhulgas ÜRO seda universaalse õigusterminina, mis kehtib kogu maailmas.^[1]

Termin loodi olukorra kirjeldamiseks Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994, kus loodi autoritaarne poliitiline kultuur, mis tagas, et Lõuna-Aafrikas domineeris poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult riigi valgenahaline elanikkond. Selles vähemussüsteemis oli seaduses ette nähtud sotsiaalne kihistumine, kus kõrgeim staatus oli valgetel kodanikel, järgnesid indiaanlased ja värvilised, seejärel mustad aafriklased. ^[2]

Kuigi rassiline eraldatus ja diskrimineerimine tekkis juba varem, eraldati pärast 1948. aasta üldvalimisi seaduse alusel inimesed klassidesse: must, valge, värviline ja asiaat. Seni koos elanud eri nahavärviga inimesed eraldati üksteisest ning riigis hakkas toimima kaks infrastruktuuri, millest üks oli mõeldud valgetele ja teine mustadele.

Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut.

Apartheid on ka inimsusevastane kuritegu, nagu on sätestatud nii 1973. aasta apartheidi kuritegude tõkestamise ja selle eest karistamise rahvusvahelises konventsioonis kui ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudis. See koosneb kolmest põhielemendist:^[3]

• Kavatsus säilitada ühe rassirühma domineerimine teise üle;
• Valitseva rühma süstemaatiline marginaliseeritute rõhumine;
• Ebainimlikud teod, nagu sunniviisiline võõrandamine ja maade sundvõõrandamine.