Araali meri

Araali meri
Araali meri aastatel 1960–2010
Valgla maad
Sissevool	Amudarja, Sõrdarja
Pindala	67 499 km2 (1960)[1] 12 130 km2 (2011)[1]
Pikkus	428 km (1960)[2]
Laius	284 km (1960)[2]
Keskmine sügavus	16 m (1960)[2]
Suurim sügavus	68 m (1960)[2]
Maht	1089 km3 (1960) 90 km3 (2011)[1]
Kõrgus merepinnast	53,4 m (1960)[1] Väike-Araal 42,0 (2011)[1] Suur-Araal 28,3 (2011)[1]
Koordinaadid	45° N, 60° E

Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.

Araali meri paikneb Kesk-Aasia suuremate kõrbete (Karakum, Kõzõlkum ja Üstirti platoo) vahel ning tema valgla pindala on kokku 1,8 miljonit ruutkilomeetrit. Valgla ulatub Kasahstani, Usbekistani, Türkmenistani, Tadžikistani ja Afganistani.^[1]

Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest – Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.^[1]

Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.^[3] Kuivamise peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks.

Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks.^[4]