Asula

Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aasta läbi kasutusel elukohana.

Asulaid eristatakse suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi tänapäeval linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Enne teist maailmasõda liigitati Eestis alevid ja alevikud poollinnalisteks asulateks. Elanike arvu järgi jagunesid linnad kääbus- (2000–5000 elanikku), väike- (5000 – 20 000 elanikku), kesk- (20 000 – 100 000 elanikku) ja suurlinnadeks (üle 100 000 elaniku) ning käibel olid veel järgmised asulate kohta käivad nimetused:^[1]

Külad rahvaarvuga	Asula nimetus	Linnad rahvaarvuga
alla 20	kääbusasula	alla 2000
20–50	juguasula	2000–5000
50–200	taruasula	5000 – 20 000
200–500	väikeasula	20 000 – 50 000
500–2000	siirdeasula	50 000 – 200 000
2000–5000	suurasula	200 000 – 500 000
5000 – 20 000	kasaasula	500 000 – 2 000 000
20 000 – 50 000	hiidasula	2 000 000 – 5 000 000
üle 50 000	raitasula	üle 5 000 000

↑ Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk 99

[1] Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk 99

[1]