Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530. aasta 25. juunil Augsburgi riigipäeva ajal keiser Karl V-le esitatud usutunnistus. See on luterliku reformatsiooni üks olulisemaid dokumente ning see on senini luterlike kirikute peamiseid religioosseid tekste ning usuliste tõekspidamiste alusdokumente.

Augsburgi usutunnistus tugineb Wittenbergi luterlike teoloogide varasematele kirjutistele ja see koosneb kahest osast. Esimese osa ehk põhiliste usuartiklite aluseks on 1529. aasta suvel koostatud Schwabachi artiklid. Esimeses osas, mis kannab pealkirja "Peamised usuartiklid" (artiklid 1–21), on juttu ristiusu põhiõpetustest: Issand, pärispatt, Kristus, õigeksmõistmine, kuulutusamet, kirik, sakramendid jne. Teine osa lähtub 1530. aasta märtsis kirja pandud Torgau artiklitest. Teises osas, mida nimetatakse "Vaidlusalused artiklid, kus käsitletakse väärkasutusi, mis on ära muudetud" (artiklid 22–28), räägitakse aktuaalsetest kirikuelu küsimustest, mida luterlased tõlgendasid teisiti kui katoliiklased: armulaua jagamise viis, preestrite abielu (või abielutus), missa, piht, paastumiskombed, kloostritõotused ja piiskoppide võim.

Usutunnistus kirjutati nii saksa kui ladina keeles. See on Liber Concordiae's neljas raamat.