Aurumine

Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.

Aurustumisel lendavad (eralduvad) vedeliku või tahke aine pinnalt osakesed (molekulid, aatomid), mille kineetiline energia peab olema piisav, et teha tööd, mis on vajalik vedeliku teiste molekulide tõmbejõudude ületamiseks^[1]. Aurustumise käigus aurustunud vedelikust väljavõetud energia vähendab vedeliku temperatuuri, mille tulemuseks on aurustumisjahutus^[2].

Keskmiselt on ainult murdosa vedeliku molekulidest piisavalt soojusenergiaga, et väljuda vedelikust. Aurustumise protsess on vastupidine protsess kondenseerimisele (üleminek aurustunud olekust vedelasse olekusse). Aurustumine jätkub seni, kuni saavutatakse tasakaal, mille käigus vedeliku aurustumine võrdub selle kondenseerumisega. Suletud ruumis aurustub vedelik seni, kuni ümbritsev õhk muutub küllastunud.

Keemias nimetatakse aurumist tavaliselt lenduvuseks. Aurumisseadus väitab, et aurumine vedeliku vabalt pinnalt toimub kiirusega, mis on võrdeline aurumispinnaga ning küllastunud auru rõhu ja ümbritsevas gaasis tegelikult leiduva auru osarõhu vahega.

Paljudel juhtudel mõistetakse aurumise all vedela vee muutumist gaasiliseks veeks.