Autism

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Autism on geneetiline neurovariatsioon.

Autism on arenguline fenomen, mis tähendab, et see algab üsas ja sel on elukestev mitmetasandiline pervasiivne mõju arengule. Autism annab omapärase ning ebatüüpilise mõtlemis-, liikumis- ja suhtlemisviisi ning sensoorse ja kognitiivse info töötlemise viisi. Sageli kasutatakse näidet, et autistidel on mitteautistidest erinev neuroloogiline "operatsioonisüsteem". Praeguste hinnangute järgi on autiste maailma elanikkonnas 1–2%. Kuigi diagnoosimissagedus on viimastel aastakümnetel kasvanud, viitavad tõendid sellele, et selle on põhjustanud avalikkuse ja inimeste suurem teadlikkus, mitte autismi kui nähtuse esinemise sagenemine.

Autistidele peetakse iseloomulikuks keskmisest erinevat intensiivset maailmatunnetust^[1] ja monotropismi,^[2] ka kogevad autistid ja mitteautistid sageli vastastikuseid suhtlemisprobleeme,^[3] mis võib tihtipeale viia autistide vääritimõistmise, tõrjumise, sotsiaalse isolatsiooni ja ilmaolekuni. Autismi seletavate teooriate seas leidub ka näiteks intensiivse maailma teooria, mille kohaselt autistide ajus suurenenud ning aktiivsem amügdala ei tähenda autistide aju haiguslikku puudujääki, vaid teatud laadi geneetilist erinevust, mille puhul on isiku toimetulek raskendatud pigem selle erinevuse ülejäänud ühiskonnaliikmete poolsest mittemõistmisest, erinevuse põhjuste väärtõlgendustest, kaasaja ühiskonna müra- ja stressirohkusest jt ühiskondlikest faktoritest.^[4]

Euroopas on 7–9-aastaste laste seas keskmiselt 12,2 autismispektri häirega diagnoositud last 1000 kohta (üks 89st), see varieerub riigiti 4,4–19,7 1000 kohta.^[5] Ülemaailmselt on autismispektri häirete levimus hinnanguliselt 1/160.^[6] On leitud, et Ameerika Ühendriikides esineb autismi poiste seas peaaegu viis korda sagedamini kui tüdrukute seas.^[7] Autismile ei ole ravi. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasa arvatud oskust suhelda.^[8] Paljud autistid jäävad aga terve elu jooksul sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist.