Biogaas

Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias

Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad[1]. See koosneb peamiselt metaanist CH4 (45–70%) ja süsinikdioksiidist CO2 (30–55%), vähesel määral sisaldub biogaasis lämmastikku N2, divesiniksulfiidi H2S ja teisi gaase[2].

Biogaasi toodetakse biolagunevatest materjalidest: loomasõnnikust, reoveesettest, taimse biomassi allikatest, toiduainetööstuse jäätmetest ja muudest biojäätmetest. Levinud on mitme tooraine kooskääritamine suurema produktsiooni saavutamiseks.[3] Lisaks on biogaasi võimalik koguda prügilatest prügilagaasina.[4]

Biogaasi põhikomponent metaan on energiakandja, mille põlemisel energia vabaneb. Seetõttu on biogaasist võimalik soojuse ja elektri koostootmisseadme abil toota nii elektri- kui soojusenergiat. Tehniliselt puhastatud biogaasi ehk biometaani saab kasutada mootorikütusena ning suunata üldisesse maagaasivõrku, kui selle kvaliteet vastab loodusliku maagaasi standarditele.[4]

Kuna biogaasi saadakse taastuvate looduslike materjalide bioloogilisel lagundamisel, siis on see taastuvenergiaallikas ning paljudes riikides saavad biogaasi tootjad taastuvenergiatoetusi.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega sy5Dt on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EPK on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EBA on ilma tekstita.
  4. 4,0 4,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EBP on ilma tekstita.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search