{
Bittide arv | Olekute arv |
---|---|
0 | 1 |
1 | 2 |
2 | 4 |
3 | 8 |
4 | 16 |
8 | 256 |
10 | 1024 |
16 | 65 536 |
32 | 4 294 967 296 |
Bitt (inglise keeles bit sõnadest binary digit, binaarnumber) on informaatikas ja infotehnoloogias digitaalkujul esitatud andmete mõõtühik, vastab ühele kahendkohale 0 või 1.[1] 1 bitt on vähim käsitletav andmehulk. 8 bitti moodustavad infohulga ühiku bait.
Bitt tähistab loogilist seisundit, millel on üks kahest võimalikust väärtusest. Neid väärtusi esitatakse kõige sagedamini kas "1" või "0", kuid kasutatakse ka muid esitusviise, nagu tõene/vale, jah/ei, sisse/välja või +/–.
Seos nende väärtuste ja nende aluseks oleva mälu või seadme füüsiliste olekute vahel on kokkuleppeline ning isegi ühe ja sama seadme või programmi piires võidakse kasutada erinevaid määranguid. Sõltumatult füüsikalisest esitusest võib bitti vaadelda kui üht kahest võimalikust sündmusest või seisundist.
Ühesugust binaar- ehk kahendarvude rühma nimetatakse bitijadaks, bitivektoriks, ka ühe-või mitmemõõtmeliseks bitimassiiviks. Kaheksast bitist koosnevat rühma nimetatakse üheks baidiks, kuigi ajalooliselt ei ole baidi suurus rangelt määratletud.[2]
Infoteoorias on üks bitt juhusliku binaarse muutuja informatsiooni entroopia, kusjuures muutujaon on võrdse tõenäosusega 0 või 1.[3]
![]() |
![]() |
Standardi IEC 80000-13:2008 kohaselt on ühiku bitt tähis „bit, varasema standardi IEEE 1541-2002 järgi väiketäht b. Viimase kasutamine tekitas segadust, sest suurtäht B on rahvusvaheliselt baidi standardsümbol.
The IBM 360 used 8-bit characters, although not ASCII directly. Thus Buchholz's "byte" caught on everywhere. I myself did not like the name for many reasons.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search