Bluetooth

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Bluetooth on standardiseeritud protokollil põhinev traadita side tehnoloogia, mis võimaldab andmeedastust telefonide, arvutite ja muude nutiseadmete vahel üle lühikeste vahemaade. 1998. aastal asutatud Bluetooth Special Interest Group (SIG) vastutas standardi loomise eest ja juhib ka praegu spetsifikatsioonide arendust. Esimesed Bluetooth spetsifikatsioonile vastavad tooted jõudsid turule 2000. aasta teises pooles, muutudes järjest levinumaks traadita ühenduse protokolliks^[1].

Järjest enam pead tõstev nutistu (inglise keeles Internet of Things) maailm tekitas vajaduse sideühenduse järele, mis oleks võimalikult energiasäästlik. Aastal 2010 tutvustas SIG Bluetooth Low Energy (BLE) protokolli kui ühe Bluetooth 4.0 spetsifikatsioonidest. Selle protokolli peamiseks tunnusjooneks sai oluliselt madalam energiatarve kui seni turul eksisteerinud Bluetooth Classic versioonidel^[2]. Prognooside kohaselt on aastaks 2021 internetiga ühendatud 48 miljardit seadet, millest 30% sisaldavad Bluetoothi tehnoloogiat^[3].

Juulis 2016 tõi Bluetooth SIG turule Bluetooth 5, mis on Bluetooth 4.2 järeltulija ja seab samuti fookusesse peamiselt IoT seadmed. Uus spetsifikatsioon lubab kahekordistada andmeedastuskiirust, neljakordistada leviala ning kaheksakordistada andmete leviedastust, suurendamata seejuures seadmete energiatarvet. Kuigi Bluetooth 5 on ühilduv kõigi varasemate Bluetoothi versioonidega, on uusi lahendusi võimalik kasutada ainult nende seadmete vahel, mis vastavad ettenähtud spetsifikatsioonile^[4].

Esimese osa Bluetoothi traadita side tehnoloogiast töötasid välja Hollandi professor Jaap Haartsen ja rootslane Sven Mattisson. Algselt oli see mõeldud firmale Ericsson. Teised osad töötasid välja peamiselt firmad Nokia ja Intel.