Bluetooth

See artikkel valmib koolitööna. Võimaluse korral lisa oma parandusettepanekud arutelulehele. See ei tähenda siiski, et teistel kaastöölistel on artikli muutmine keelatud. Malli võib eemaldada 29. Mai. Autor: Andreas Meriloo. Kool: Tartu Ülikool.

Bluetooth on lühikese levialaga juhtmevaba sidestandard, mis võimaldab andmevahetust püsi- ja mobiilseadmete vahel ning isiklike võrkude (PAN – personal area network) loomist. Bluetooth töötab sagedusalas 2,402–2,480 GHz, kasutades UHF-raadiolaineid.^[1]

Tehnoloogiat kasutatakse peamiselt kaablivaba alternatiivina, võimaldades failide jagamist lähestikku asuvate seadmete vahel ning juhtmevaba ühendust mobiiltelefonide, kõrvaklappide, kõlarite, HIFI-seadmete, autohelisüsteemide, telerite ja heliribade vahel.

Bluetooth-tehnoloogia arendust ja standardiseerimist koordineerib Bluetooth Special Interest Group (SIG), kuhu kuulub üle 35 000 liikmesettevõtte telekommunikatsiooni, IT-, võrgunduse ja tarbeelektroonika valdkonnast. SIG vastutab spetsifikatsioonide koostamise, seadmete kvalifitseerimise ja Bluetoothi kaubamärgi kaitse eest. Selleks et toodet saaks turustada Bluetooth-seadmena, peab see vastama SIGi kehtestatud nõuetele.^[2]

2024. aasta seisuga tarnitakse maailmas igal aastal ligikaudu 5 miljardit Bluetooth-seadet. Prognooside kohaselt võib see arv 2028. aastaks kasvada 7,5 miljardini.^[3]