Brandenburg-Preisimaa

See artikkel vajab toimetamist. (September 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Brandenburg-Preußen Brandenburg-Preisimaa 1618–1701
Brandenburgi vapp Preisimaa hertsogkonna vapp
Brandenburg-Preisimaa aastal 1688 (tumepunane: Brandenburg aastal 1600)
Valitsusvorm	monarhia personaalunioon Brandenburgi margi ja Preisimaa hertsogkonna vahel
Osa	Saksa-Rooma riik (Brandenburgi mark)
kuurvürst-hertsog	Johann Sigismund
Friedrich III (Friedrich I)
Pealinn	Berliin ja Königsberg
Eelnev Järgnev Brandenburgi mark Kleve hertsogkond Marki krahvkond Ravensbergi krahvkond Preisimaa hertsogkond Mindeni piiskopkond Halberstadti piiskopkond Pommeri hertsogkond Magdeburgi peapiiskopkond Lauenburg ja Bütow Land Draheim Preisimaa kuningriik

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701. Brandenburgi kuurvürstkonnal põhinev Hohenzollernite peaharu sõlmis abielu Preisimaa hertsogkonda valitseva haruga ja turvas sellega troonijärgluse seoses hilisema meesliini hääbumisega aastal 1618. Abielude sõlmimise teine tagajärg oli väikeste Reini vürstkondade Kleve, Marki ja Ravensbergi liidendamine pärast Xanteni rahu aastal 1614.

Vestfaali rahu järgi, mis lõpetas aastal 1648 Kolmekümneaastase sõja, sai Brandenburg Mindeni ja Halberstadti, samuti pärimisõiguse Taga-Pommeris (liidendati aastal 1653) ja Magdeburgi hertsogkonnas (liidendati aastal 1680). Brombergi lepinguga (1657), mis sõlmiti Teise Põhjasõja ajal, vabanesid kuurvürstid Poola läänisõltuvusest Preisimaa hertsogkonnas ning omandasid Lauenburgi ja Bütowi maad ja Draheimi. Saint-Germaini rahu (1679) laiendas Brandenburgi Pommerit Odra alamjooksuni.

17. sajandi teine pool pani aluse Preisimaa saamiseks üheks suurmänguriks Euroopa hilisemas poliitikas. Brandenburg-Preisimaa tärkavat sõjalist potentsiaali, mis põhines alalise armee asutamisel aastal 1653, sümboliseerisid laialt äramärgitud võidud Varssavi (1656) ja Fehrbellini (1675) all ning jälitamine üle Kura lahe (1678). Brandenburg-Preisimaa rajas ka laevastiku ja kolooniaid Brandenburgi Kullarannikul ja Arguinis. Friedrich Wilhelm, tuntud kui "Suur Kuurvürst", avas Brandenburg-Preisimaa peamiselt protestantlike põgenike suuremahulisele sisserändele ("Peuplierung") kogu Euroopast ("Exulanten"), kõige tuntumad, hugenottidest sisserändajad järgisid Potsdami edikti. Friedrich Wilhelm alustas ka Brandenburg-Preisimaa administratsiooni tsentraliseerimist ja mõisnike mõju vähendamist.

Aastal 1701 õnnestus Brandenburgi kuurvürstil Friedrich III-l saada endale tiitel Kuningas Preisimaal. Selle tegi võimalikuks Preisimaa hertsogkonna suveräänne staatus väljaspool Saksa-Rooma riiki ning Habsburgist keisri ja teiste Euroopa monarhide heakskiit liitude moodustamise käigus Hispaania pärilussõja ja Põhjasõja jaoks. Brandenburg-Preisimaad tuntakse seejärel tavaliselt Preisimaa kuningriigina või lihtsalt Preisimaana. Friedrich ja tema järglased jätkasid riigi tsentraliseerimist ja laiendamist, muutes Brandenburg-Preisimaa ajastule omase poliitiliselt kaugete vürstkondade personaaluniooni Berliinist juhitavaks provintside süsteemiks.