CERN

ALICE ehk suur ioonide põrgutamise eksperiment CERN-is on üks maailma suuremaid füüsikaeksperimente. Seal põrgutatakse raskeid (näiteks plii) ioone, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel, et uurida kvark-gluuonplasmat – olekut, milles universumi aine oli esimestel hetkedel pärast suurt pauku.

CERN (ka Cern, akronüüm prantsuskeelsest nimetusest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (inglise The European Organization for Nuclear Research) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERN asutati 1954. aastal. Keskus asub Genfi äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 23 liikmesriiki[1].

CERN-iks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, kus töötas 2015. aastal 2531 töötajat ning mis võõrustas samal aastal 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti[2], lisaks külalisteadlasi 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest[3].

CERN-i peamine eesmärk on hallata osakestekiirendit ja muud osakestefüüsika uurimiseks vajalikku taristut. Meyrinis asuvas peahoones paikneb suur andmetöötlusüksus, kus hoiustatakse ja analüüsitakse peamiselt eksperimentidest saadud andmeid. Teadlastel on sellele asutusele pidevalt vaja kaugjuurdepääsu, mille tõttu on labor ajalooliselt toiminud laivõrgualase uurimistöö keskusena. CERN on ka veebi sünnikoht.

Eesti allkirjastas CERN-iga liitumise leppe 19. juunil 2020. Esimesed kaks kuni viis aastat on Eesti CERN-i assotsieerunud liige, pärast seda saab Eestist organisatsiooni täisliige.[4]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega FKjR4 on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega OUFj7 on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega G3HQl on ilma tekstita.
  4. "Eesti allkirjastas liitumisleppe CERNiga" ERR Novaator, 19. juuni 2020

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search