Corpus iuris civilis

Corpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile.

Rooma õiguse kodifitseerimise võttis ette Bütsantsi keiser Theodosius II aastal 429. Üks hilisantiikaja suurimaid probleeme oli päritud õigusliku materjali hiiglaslik maht ja ühtse süsteemi puudumine. Konstantinoopolis hakkas tegutsema 9-meheline komisjon, kelle töö küll peatati ning seda jätkas uus komisjon. Töö lõpetati 438. aastal, mil valmis 16-köiteline Codex Theodosianus, mis sisaldas keiserlikke seadusi aastast 313 kuni 497.^[1]

Theodosiuse koodeks oli märkimisväärne saavutus, kuid ei lahendanud probleeme, mis  tolle aja juristidel ilmnesid. Theodosiuse koodeks püsis keiserliku õiguse alusena kuni Justinianuseni, kuid see oli ajast maha jäänud. Keisrid olid uusi seadusi väljastanud ning seadusandlus oli muutunud. Samuti sisaldas Theodosiuse koodeks keiserlikke seadusi ainult alates Constantinusest, varasemate keisrite määrused olid koodeksist välja jäetud.

528. aastal andis tollane Bütsantsi keiser Justinianus I käsu koostada uus koodeks, mis hõlmaks tervet keiserlikku seadusandlust, mis oli kirja pandud nii enne kui pärast Constantinuse valitsusperioodi (306–337).

Justinianus I edule aitas suuresti kaasa tema andekas minister Tribonianus, kes juhtis Rooma õiguse kodifitseerimist aastatel 529–534. 

Justinianuse koodeks kirjutati ja seda levitati peaaegu täielikult ladina keeles, mis oli impeeriumi ametlik keel, kuigi kaupmeeste, talupoegade, meremeeste ja teiste Rooma keisririigi elanike peamine kõnekeel oli kreeka keel.

Nimetus Corpus iuris civilis võeti kasutusele 1583. aastal.

Justinianuse õiguse koodeks koosnes algselt kolmest ning hiljem neljast eraldiseisvast osast: Codex Justinianus (529), Digesta või Pandectae (533), Institutiones (533), Novellae (534).^[2]

Rooma õiguse kodifikatsioon, 16. sajandil saanud nimetuse Corpus iuris civilis, on ühtlasi ka selle peamine allikas tänapäeval.