Dinosaurused

See artikkel räägib roomajatest; joonisfilmi kohta vaata artiklist Dinosaurus (joonisfilm)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. (Veebruar 2024) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Dinosaurused Fossiilide leiud: hilis-triias – kriit (välja arvatud linnud)
Türannosauruse rekonstruktsioon (vasakul) ja brontosaurus (taamal) American Museum of Natural History muuseumis
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata
Klass	Roomajad Sauropsida
Alamklass	Diapsida
Infraklass	Archosauromorpha
Ülemselts	Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842

Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka. Mõiste „dinosaurus“ lõi 1842. aastal inglise bioloog Richard Owen, et kirjeldada iidsete dinosauruste esimesi fossiilijääke, mis hämmastasid teadlasi oma suurusega. Sõna pärineb vanakreeka keelest δεινός (deinos) – „kohutavalt suur, kohutav, hirmus, ohtlik“ ja σαῦρος, σαύρα – „soomusloomaline, sisalik“.^[1][2]

Dinosaurused on mitmekesine loomarühm. Paleontoloogid on fossiilseid tõendeid kasutades tuvastanud üle 500 erineva dinosauruste perekonna ja rohkem kui 1000 liiki mitte-linnulisi dinosauruseid.^[3][4] Dinosauruseid esindavad igal kontinendil nii kaasaegsed liigid (linnud) kui ka fossiilid.^[5]

Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.

Arvatakse, et linnud on põlvnenud dinosaurustest. See teooria sai tuge 1860. aastal avastatud fossiilist, mis peale roomajatele iseloomuliku kehaehituse omas ka sulgi. Seda fossiili hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica).

Enne kui teadlased tuvastasid, et linnud on dinosauruste järeltulijad, arvati laialdaselt, et dinosaurused olid aeglased ja külmaverelised olendid. Kuid alates 1970. aastatest tehtud uuringud on näidanud, et kõik dinosaurused olid aktiivsed loomad, kellel oli suurenenud ainevahetus ja mitmekordne kohanemine sotsiaalse suhtlusega. Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Kõik dinosaurused munesid.^[6]