Eesti punk

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2016) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eesti punk on punkliikumine Eestis, osa rahvusvahelisest pungi subkultuurist.

Eestis kujunes punk 1970. aastatel. Esimeste punkarite seas on nimetatud Aleksander Müllerit, Irwin Arti, Mihkel Pilve ja Richard Noolt. Kuna punk kui subkultuur on ideoloogiliselt ühiskondlike normide, võimu ja massikultuuri vastu, oli Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks nõukogude kord. Ehkki tavaliselt piirdus noorte mässulisus väljakutsuva käitumise ja grafititega, leidus punkarite hulgas ka veendunud anarhiste ja vabadusvõitlejaid, näiteks Hillar Mardo, hüüdnimega Rumbold. Toonased punkarid olid enamasti ühest põlvkonnast, sünniaastatega 1960–1965.

Tõekspidamiste avaldamise tõttu tuli punkareil hulganisti probleeme. Samas oli punk väljapääsuks noortele, kes olid kas seaduse või vanematega pahuksisse sattunud. Põhiliselt võis punkareid ära tunda kaugelt silmatorkava rõivastuse järgi.^[1]

Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Pungi edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused kui vabadust piiravad tegurid.

Pungikultuuri oluline osa on muusika. Eestis levis eelkõige punkrokk – rock'n'roll'ist välja kasvanud muusikastiil, mis jaguneb mitmeks alastiiliks. Läänes eksisteerisid selle kõrval ka punkdžäss ja punkabilly. Punkmuusikale on omane lihtsus. Selle tunnusteks olid kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis), stabiilselt tugev helivõimendus, rõhutatult agressiivne mängulaad ning teravad ja sirgjoonelised tekstid.

Ehkki paljud punkarid üksnes kuulasid seda muusikat, sündis Eesti pungiliikumises ka terve rida bände. Suurem osa punkbände piirdus maksimaalselt ühe kontserdiga oma kodulinnas ning kadus siis jäädavalt, üksikud tegutsesid kauem. Kuna Tallinn oli Eesti NSV pealinn ja kõige suurem linn ning enamik punkareid tegutses seal, pärines ka suurem osa punkbände just Tallinnast.