Erutus

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Osa artiklitest teemal
Emotsioonid
Ahastus Alandus Apaatia Armastus Armukadedus Aukartus Ekstaas Empaatia Enesekindlus Entusiasm Erutus Eufooria Frustratsioon Haletsus Himu Hirm Huvi Häbelikkus Häbi Igavus Iha Imestus Julgus Kadedus Kannatus Kahetsusvalu Kirg Kahetsus Kibestumus Kindlameelsus Kurbus Kiindumus Lein Lootus Masendus Meeleheide Muretsus Nauding Ootusärevus Pettumus Paanika Piinlikkus Põlgus Raev Rahulolu Rõõm Süütunne Saudade Schadenfreude Šokk Tänulikkus Tüütus Uhkus Usaldus Usaldamatus Uudishimu Vaenulikkus Vastikus Viha Vihkamine Õudus Õnnelikkus Äng Ärevus Üksindus Üllatus
v r

See artikkel täägib raku või koe aktiivsuse seisundist, seksuaalse erutuse kohta vaata artiklit Seksuaalne erutus.

Erutus ehk erutumine on ärrituse tõttu esile kutsutud funktsionaalse aktiivsuse seisund rakus, koes või organismis.

Tunnetuspsühholoogias on kasutusel sõna ärgastatus.

Ärgastatus on füsioloogiline ja psühholoogiline teadveloleku seisund, mille ajal inimene kogeb erinevatest tajumodaalsustest tulevat infot. See hõlmab ajus üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi (ÜRAS) ärkvelolekuga seotud aktiivsust, autonoomset närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi, mis viib südamerütmi kiirenemise, vererõhku tõusu ja sensoorse ärgastuseni, mida iseloomustab valmisolek tegutseda, mobiilselt keskkonnast tulevatele stiimulitele vastata.

Ärgastatust vahendavad mitmed neuraalsed süsteemid. Ärkvelolekut reguleerib ÜRAS, koosnedes viiest suuremast virgatsainete projektsioonist, mis algavad ajutüvest ja ulatuvad ajukoorde. Üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiivsus baseerub neurotransmitteritel atsetüülkoliin, noradrenaliin (norepinefriin), dopamiin, histamiin ja serotoniin, mida neuronid vabastavad ja seekaudu ergastust loovad.

Ärgastatus on oluline teadvuse, tähelepanu, ergasoleku ja informatsioonitöötluse juures. See on vajalik motivatsiooniline komponent teatud käitumiste nagu liikumine, toiduotsingud, võitle-või-põgene vastuse ja seksuaalse aktiivsuse juures. Lisaks on ärgastatusel roll emotsiooniteooriates nagu Jamesi-Lange emotsiooniteooria^[1], James Russelli emotsiooni ringmudel^[2], Cannoni-Bardi teooria^[3], Schachteri-Singeri kahefaktoriline teooria^[4]. Hans Eysencki järgi on baastasandi ärgastatus seotud ekstravertsuse ja introvertsusega.

Yerkesi-Dodsoni seadus ütleb, et soorituseks on vajalik optimaalne ärgastatuse tase ning liiga vähe või palju ärgastatust võib sooritusülesandele kehvasti mõjuda. Üks Yerkesi-Dodsoni seaduse interpretatsioon on Easterbrooki vihje-kasutuse hüpotees, mis ütleb, et kui ärgastatus on piisavalt suur, siis tähelepanu kitseneb ja tõrjub keskkonnast tulenevad ebavajalikud stiimulid eemale, nii et tähelepanu kodeerib põhifookuses olevat informatsiooni samas kui perifeersed stiimulid jäetakse kõrvale.

Positiivses psühholoogias on vookogemuse kontekstis ärgastatust kirjeldanud Csikszentmihalyi ^[5] vastusena raskele väljakutsele, milles subjektil on vaid mõõdukad oskused.