Gallia Belgica

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2019) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.

Aastal 50 eKr pärast Julius Caesari vallutust Gallia sõdades sai sellest üks kolmest äsjavallutatud Gallia provintsist (tuntud kui Tres Galliae (3 Galliat), teised kaks olid Gallia Aquitania ja Gallia Lugdunensis). Ametliku Rooma provintsi rajas hiljem aastal 22 eKr keiser Augustus. Provints nimetati belgide järgi, kui suurim hõimuliit piirkonnas, kuid hõlmas ka treverite, mediomatrikite, leukide, sekveenide, helveetide ja teiste territooriume. Belgica lõunapiir, mille moodustasid Marne'i ja Seine'i jõed, oli Caesari teatel algne kultuuripiir belgide ja keldi gallide vahel, keda ta üksteisest eristas.

Provintsi korraldati mitu korda ümber, alguses suurendati ja viimaks kahandati. Diocletianus tõi Civitas Tungrorumi kirdeosa Germania Inferiori, ühendades Reinimaa kolooniad, ja ülejäänud osa Gallia Belgicast jaotati kaheks: Belgica Prima treverit, mediomatrikide ja leukide idaaladel, Luksemburgi ja Ardennide ümbruses, ning Belgica Secunda La Manche'i ja Maasi ülemjooksu vahel.

Belgica Prima keskus Trier sai oluliseks hilise Lääne-Rooma keskuseks.