Handi keel

See artikkel vajab toimetamist. (November 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

handi keel (ханты ясаң)
Kõneldakse	Venemaal
Kokku kõnelejaid	9584
Keelesugulus	uurali keeled  soome-ugri keeled   ugri keeled    obiugri keeled     handi keel
Keelekoodid
ISO 639-3	kca
Handi keelt räägitakse põhiliselt Handi-Mansi autonoomses ringkonnas Lääne-Siberis.

Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.

Seda räägitakse Venemaal Handi-Mansimaal Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis Aleksandrovskoje ja Kargosoki rajoonis.

1994. aasta Salmise ja Janhuse uuringu^[viide?] järgi elas Venemaal 12 000 handi keele kõnelejat. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 13 600 handi keele oskajat,^[1] kuid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid vaid 9584.

Handi keelt peetakse ohustatud keeleks.^[2]

Handi ja mansi keel kuuluvad uurali keelkonna ugri keelte obiugri rühma. Nende lähim sugulaskeel on ungari keel.

Handi keel on tuntud oma murrete rohkuse poolest. Murrete läänerühma kuuluvad Salehardi, Obi ja Irtõši murre. Idarühma kuuluvad Surguti ja Vahhi-Vasjugani murded, mis on omakorda jaotunud kolmeteistkümneks murrakuks. Lisaks on olemas põhjarühm. Kõik murded erinevad üksteisest tunduvalt nii foneetiliselt, morfoloogiliselt kui ka leksikaalselt ja seetõttu ei saa eri murrete kõnelejad üksteisest aru. Seega võiks lääne- ja ida-handi murdeid pidada erinevateks, kuid lähisuguluses olevateks keelteks.