Harald Sinihammas

Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986. Ta oli Taani kuninga Gorm Vana ja Thyra poeg.

Harald oli kuningas, kelle ajal Taanis kinnistus kristlus. See oli levinud varemgi, kuid domineeris veel muinasgermaani usund. Kuid 965 lasi Harald end ristida ja asus üle riigi kirikuid ehitama. Samuti lasi ta üle riigi rajada uusi kindlusi (Aggersborg, Fyrkat, Nonnebakken, Trelleborg, Borgring), mis näitab, et ta tegeles aktiivselt riigi tugevdamise ja ühendamisega. Haraldit on mõnikord peetud esimeseks kogu Taanit valitsevaks kuningaks, enamasti loetakse selleks siiski tema isa Gorm Vana.

Pärast isa, Eirik Verekirve surma liitusid Norra Harald Hallmantel ja tema vennad temaga ning asusid võitlusse oma isa venna kuningas Håkon Haraldssoni (Håkon Hea) vastu. Taani kuningas Harald Sinihammas kasutas Haraldit ja teisi Eirikupoegi oma vahendina võimuvõitluses, ta varustas neid vägedega, Fritjari lahingus (umbes 961), sai Håkon surmavalt haavata. Umbes 961 sõitis Harald Sinihammas Norrasse ja laskis end Tønsbergis austada. Harald Eiriksson kuulutas end Harald Sinihamba asekuningaks. Harald Sinihammas oli ametlikult 10 aastat ka Norra kuningas (976–986), kuid sealsete valitsejate loetelus tal järjekorranumbrit pole. Ta peaks olema Norras Harald III, kuid selleks on hoopis Harald Hardråda. Tema ajal valitses Norrat tegelikult Haakon Sigurdsson. Taani kuningas sai ülemvõimu maa üle Mørest kuni Gröönimaa piirini. Østlandeti kuningad Gudrød Bjørnsson ja Trygve Olavsson olid juba varem Harald Sinihamba asekuningad.

Harald Sinihammas rajas vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus ka piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine, Frankide Saksimaaga.