![]() |
See artikkel räägib taimeliigist; toiduaine kohta vaata artiklit Herned; taimeperekonna kohta vaata artiklit Hernes (perekond) |
Hernes | |
---|---|
![]() Illustratsiooni allikas: Otto Wilhelm Thomé. "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz", Gera 1885 | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Oalaadsed Fabales |
Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
Perekond |
Hernes Pisum |
Liik |
Harilik hernes |
Binaarne nimetus | |
Pisum sativum L. |
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane[1] rohttaim.
Varem oli see tähtis valguallikas. Tänapäeval kasutatakse seda eeskätt köögivilja ja loomasöödana.
Harilik hernes pärineb Väike-Aasiast ja on aastatuhandeid olnud kultuurtaim. Herneste kõige varasemad arheoloogilised leiud pärinevad noorema kiviaja Süüriast, Türgist ja Jordaaniast. Ajavahemikus 4800–4400 eKr levis hernes Niiluse deltasse ja 3800–3600 eKr Ülem-Egiptusse. Gruusia esimesed leiud pärinevad 5. aastatuhandest eKr. Idapoolsed leiud pärinevad hilisemast ajast. Afganistani jõudis hernes umbes 2000 eKr ning Harappasse, Pakistani ja Loode-Indiasse 2250–1750 eKr. Aastaks 1000 eKr oli hernes jõudnud ka Gangese valglasse ja Lõuna-Indiasse.
Herneid võib külvata siis, kui pinnase temperatuur on tõusnud +10 °C-ni. Kõige paremini kasvab hernes temperatuuril +13...+18 °C. Sooja kliimaga paikades ta suvekuumust hästi ei talu. Kõige paremini kasvavad herned sõmeratel kergelt happelistel muldadel.
© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search