Back President d'a Republica Popular China AN رئيس الصين Arabic رئيس الصين ARZ Председател на Китайската народна република Bulgarian গণপ্রজাতন্ত্রী চীনের রাষ্ট্রপতি Bengali/Bangla Predsjednik Narodne Republike Kine BS President de la República Popular de la Xina Catalan Prezident Čínské lidové republiky Czech Folkerepublikken Kinas præsidenter Danish Staatspräsident der Volksrepublik China German
See artikkel räägib Hiina Rahvavabariigi tseremoniaalsest riigipeast. Hiina Vabariigi ehk Taiwani riigipea kohta vaata artiklit Hiina Vabariigi president. Hiina de facto juhi kohta vaata artiklit Kõrgeim juht. | Hiina Rahvavabariigi president 中华人民共和国主席 | |
|---|---|
.svg) | |
 | |
| Kõnetlussõnad |
Härra/Proua president (主席) / Tongzhi (seltsimees) (formaalne) Tema ekstsellents (阁下) (rahvusvahelises suhtluses) |
| Tüüp | Riigipea |
| Residents | Zhongnanhai |
| Asukoht | Zhongnanhai Lääne hoone, Peking (de jure) |
| Ametisse nimetamiseks esitaja | Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu presiidium |
| Ametisse nimetaja | Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu |
| Ametiaja kestus | 5 aastat, piiramatult uuendatav |
| Moodustamise dokument | Hiina Rahvavabariigi põhiseadus |
| Moodustatud |
27. september 1954 18. juuni 1983 |
| Esimene täitja |
Mao Zedong (esimees 1954. aasta põhiseaduse järgi) Li Xiannian (president 1982. aasta põhiseaduse järgi) |
| Kaotatud | jaanuar 1975 – detsember 1982 |
| Asetäitja | Hiina Rahvavabariigi asepresident |
Hiina Rahvavabariigi president on Hiina Rahvavabariigi tseremoniaalne riigipea. Hiina RV praeguse põhiseaduse järgi on president peamiselt tseremoniaalne ametnik, kellel on väga piiratud võim.[1] Kuid alates 1993. aastast on president olnud samal ajal ka Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri, riigi kõrgeima juhi ametis. Presidenti peetakse ametlikult pigem riigiinstitutsiooniks kui haldusametiks; teoreetiliselt teenib president Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu, seadusandlikku võimu, ning tal ei ole täidesaatvat võimu.
Presidendiamet kehtestati esimest korda Hiina Rahvavabariigi põhiseadusega 1954. aastal ja seda pidasid esimestena Mao Zedong ja Liu Shaoqi. Liu sattus kultuurirevolutsiooni ajal poliitilise põlu alla ning presidendi positsioon jäi vabaks. Presidendi institutsioon kaotati 1975. aasta põhiseadusega ja taastati piiratud mandaadiga 1982. aasta põhiseadusega.
Praeguse, 1982. aasta põhiseadusega kujundati presidendi roll suures osas tseremoniaalseks, tegelik võim koondus kõrgeimale juhile, kes kontrollib parteid ja sõjaväge. Presidendid Li Xiannian (1983–1988) ja Yang Shangkun (1988–1993) olid siiski riigis väga mõjuvõimsad tegelased, kuid seda tänu kuulumisele kaheksa vanema sekka.
Kui välja arvata lühikesed üleminekuperioodid, on Hiina kõrgeim juht alates 1993. aastast olnud samaaegselt ka Kommunistliku Partei juht (peasekretär) ja sõjaväe ülemjuhataja (Kesksõjakomisjoni esimees). S.t, et sama isik täidab erinevate ametinimetuste all erinevaid ülesandeid. Näiteks kohtub ta välisriikide esindajatega ja võtab presidendina vastu suursaadikud, annab Kesksõjakomisjoni esimehena sõjalisi käskkirju ja juhib Kommunistliku Partei peasekretärina partei valitsemist.
Mao ajal ei olnud presidendil ametiaja piirangut. Aastatel 1982–2018 nägi põhiseadus ette, et president ei saa teenida rohkem kui kaks järjestikust ametiaega. 2018. aastal kaotati ametiaja piirangud, kuid presidendi volitused ja tseremooniline roll jäeti samaks.
- ↑ Chris Buckley and Adam Wu (10. märts 2018). "Ending Term Limits for China's Xi Is a Big Deal. Here's Why. - Is the presidency powerful in China?". New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2018. Vaadatud 1. detsember 2019.
In China, the political job that matters most is the general secretary of the Communist Party. The party controls the military and domestic security forces, and sets the policies that the government carries out. China’s presidency lacks the authority of the American and French presidencies.
© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search