Hispaania

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Palun aita artiklit täiendada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Hispaania Kuningriik hispaania Reino de España
Hispaania lipp Hispaania vapp
Riigihümn	"Marcha Real"
Pealinn	Madrid
Pindala	505 990 km² [1]
Riigikeel	hispaania
Rahvaarv	48 592 909 (1.01.2024)[2]
Rahvastikutihedus	96 in/km²
Riigikord	parlamentaarne monarhia
Kuningas	Felipe VI
Peaminister	Pedro Sánchez
SKT	1311,32 mld $ (2017)[3]
SKT elaniku kohta	28 208 $ (2017)[4]
Valuuta	euro (EUR)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg, Kanaari saartel maailmaaeg
Tippdomeen	.es
ROK-i kood	ESP
Telefonikood	34

Hispaania (hispaania keeles España, de facto ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik, mille põhiosa paikneb Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Hispaania põhiosa piirneb lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud väike maismaapiir Gibraltariga, põhjas ja kirdes Prantsusmaa, Andorra ja Biskaia lahega ning läänes ja loodes Portugali ja Atlandi ookeaniga. Hispaaniale kuuluvad veel Baleaari saarestik Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis Aafrika ranniku lähedal, veel saari, kaljuneem Peñón de Vélez de la Gomera autonoomsed linnad Ceuta ja Melilla Põhja-Aafrikas ning Llívia eksklaav Prantsusmaal.

Hispaania pindala on 505 990 km² või 505 370 km²^[5]. Riik on pindalalt suurim riik Lõuna-Euroopas, Prantsusmaa järel teisel kohal Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus ning Venemaa, Ukraina ja Prantsusmaa järel neljandal kohal Euroopas. Rahvaarvult on Hispaania Euroopa riikide seas kuuendal ja Euroopa Liidu riikide seas neljandal kohal. Pealinn ja suurim linn on Madrid, suuremate linnade seas on veel Barcelona, Valencia, Sevilla, Málaga, Bilbao ja Granada.

Tänapäevased inimesed jõudsid Pürenee poolsaarele esimest korda umbes 35 tuhat aastat tagasi. Enne roomlaste vallutuse algust 2. sajandi algust elasid poolsaarel ibeerid, foiniiklased, muinaskreeklased, keldid ja kartaagolased. Roomlased panid piirkonnale nimeks Hispania. Lääne-Rooma keisririigi allakäigu ajal rändasid germaanlaste ja sarmaatide hõimuliidud, sealhulgas sveebid, alaanid ja vandaalidlään, suur rahvasterändamise käigus Kesk-Euroopast lääne poole, tungisid Pürenee poolsaarele ja rajasid selle läänepoolsetesse provintsidesse suhteliselt sõltumatuid kuningriike. 6. sajandi lõpuks olid läänegoodid vallutanud kõik Pürenee poolsaarele alles jäänud sõltumatud alad, sealhulgas Bütsantsi valdused, ning koondanud need Toledo kuningriiki, mis ühtlustas poliitiliselt, kiriklikult ja juriidiliselt kõik endised Hispania provintsid ja Pürenee poolsaare kuningriigid.

8. sajandi alguses langes läänegootide kuningriik islami vallutuse käigus. Aastaks 726 olid maurid vallutanud peaaegu kogu Pürenee poolsaare, vabaks jäid ainult mõned väikesed kristlikud kuningriigid poolsaare põhjaosas (islami võim jäi kõige kauem – seitsmeks sajandiks – püsima Granada emiraadi alal). See tõi pikaks ajaks kaasa palju sõdu. Rajati kristlikud kuningriigid León, Kastiilia, Aragón ja Navarra, millest said kristlaste põhijõud moslemitevastases võitluses. Pärast mauride vallutust alustasid eurooplased piirkonna järkjärgulist tagasivõitmist, mida nimetatakse rekonkistaks. 15. sajandi lõpuks oli Hispaaniast saanud ühendatud maa, mida valitsesid katoliiklikud monarhid.

Uusaja alguses sai Hispaaniast esimene ülemaailmne impeerium (Hispaania koloniaalimpeerium) ja maailma kõige vägevam riik. Sellest on jäänud rikas kultuuripärand ja keeleline pärand: hispaania keel on emakeelena kõnelejate arvu poolest hiina keele järel teisel kohal. Hispaania kuldajastu (16. ja 17. sajand) tõi ka palju kultuurisaavutusi. Tolle aja maailmakuulsate kunstnike seas on Diego Velázquez. Sel ajal ilmus ka kõige kuulsam Hispaania kirjandusteos "Don Quijote". Riik on [[UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud objektide arvu poolest kolmandal kohal (vt UNESCO maailmapärand Hispaanias)

Hispaania on konstitutsioonilise monarhiaga ilmalik demokraatlik parlamentaristlik riik, mille riigipea on Hispaania kuningas. Hispaania kuulub arenenud riikide ja suure tuluga riikide hulka: SKT poolest on ta maailma rii1kide seas 15. kohal ning Euroopa Liidus 4. kohal (2024). Ta on ÜRO, Euroopa Liidu, euroala, Euroopa Nõukogu, Iberoameerika Riikide Organisatsiooni, Vahemere Liidu, NATO, OCDE, OSCE, Schengeni ruumi, WTO jpt rahvusvaheliste organisatsiooonide li1kmesriik ning G20 kohtumiste alaline külalisriik.

Hispaania territoorium jaguneb riigi haldusjaotuse alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigikeel hispaania keel, mida "kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada".^[6] 2006. aasta andmetel oli hispaania keel 89% Hispaania elanike emakeel.^[7] Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel kaasametlikud keeled.