Hollandi kuldajastu

Hollandi kuldajastu (hollandi keeles De Gouden Eeuw; hääldus ˈɣʌudə(n) ˈeːu) oli 17. sajandiga suuresti paralleelselt kulgenud ajajärk Hollandi ajaloos, mida iseloomustas märkimisväärne kultuuriline, majanduslik ja teaduslik õitseng.

Kuldajastu algusaja üle on vaieldud, kuid tihti loetakse selleks 1609. aastat, mil Hispaania koloniaalimpeerium ja Hollandi Vabariik sõlmisid Hollandi iseseisvussõja lõpetanud kaheteistaastase vaherahu. Alguseks on vahel pakutud ka 1602. aastat, mil asutati Hollandi Ida-India Kompanii. Ajastu sümboolseks lõpuks on kohati peetud kuningas William III surma 1702. aastal või Hispaania pärilussõja lõpetanud Utrechti rahu sõlmimist 1713. aastal.^[1]

Kuldajastu omapäraks oli ka õitseng maalikunstis: 1650. aasta paiku töötas Hollandis umbes 650–750 maalikunstnikku, kes valmistasid aastas hinnanguliselt 63 000 – 70 000 teost.^[2][3]