Hominina

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Hominina on alamtriibus inimlaste sugukonnast. Alamtriibusesse Hominia ei kuulu enam šimpansid, vaid ainult Orrorin tugenensis, australopiteegid ja inimene. Hominina liigid olid suhteliselt antropomorfsed (inimesetaolised) esikloomalised. Erinevalt šimpansidest olid nad bipedaalsed, st liikusid kahel jalal. Tagajäsemetel liikumise tõendiks on suure kuklamulgu paigutus koljul, samuti reieluu kaela ja põlveliigese ehitus. Inimesel ja meie bipedaalsetel esivanematel on reieluu kael järsema nurga all reieluu suhtes ja liiges ise on suhteliselt suur. Puu otsas elavast inimahvist ei saanud üleöö bipedaal. Ökosüsteemi muutus (metsast savanniks) ei olnud "puu otsast mahatuleku" põhjus. Bipedaalsed australopiteegid elasid aladel, kus oli veel piisavalt metsa alles. Inimahvidele iseloomulikud pikad käed ja lühikesed jalad olid säilinud ka peale miljon aastat kestnud bipedalismi.

Ainus säilinud liik on Homo sapiens.

Šimpansi ja inimese lahknemine oli 5-7 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagasi hakkasid lahknema Australopithecus ja Paranthropus. Mõlemad perekonnad eksisteerisid koos 1,5 miljonit aastat.

Esimeseks Hominina liigiks peetakse Orrorin tugenensist, kes on australopiteekide viimane ühine esivanem.