Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa
Lipp Vapp
Pindala: 36 992 km²
Elanikke: 2 488 122 (1939)
Rahvastikutihedus: 67,3 in/km²
Pealinn: Königsberg
Ametlikud keeled: saksa keel
Ida-Preisimaa (punane) Saksamaa keisririigi koosseisus

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga). Regioon on nime saanud seda asustanud preislaste järgi, kuid pärast Preisimaa vallutamist 13. sajandil Preisi ristisõjas on regioon kuulunud saksa kultuuriruumi, andes nime ka Saksamaa ühendanud Preisi Kuningriigile.

Ida-Preisimaa kuulus omaette provintsina Preisi Kuningriigi koosseisu aastatel 1772–1829 ja Saksamaa koosseisu 1878. aastast kuni II maailmasõja lõpuni 1945. aasta mais.^[1] Ida-Preisi ajalooline pealinn on Königsberg ning seda asustasid 20. sajandini sakslased, leedulased ja poolakad. Pärast Teist maailmasõda jagati Ida-Preisimaa Poola ja Nõukogude Liidu vahel, mistõttu ajaloolist regiooni nime enam ei kasutata: Venemaa koosseisu kuuluv Ida-Preisimaa on tänapäeval tuntud kui Kaliningradi oblast.