Idagoodid

Idagoodid (ka ostrogoodid, ladina keeles Ostrogothi või Austrogothi) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3. sajandil pKr suur riik Mustast merest põhja pool ja kes 5. sajandi lõpul rajasid Theoderich Suure juhtimisel kuningriigi Itaalias.

Tungides Läänemerest lõuna poole, rajasid idagoodid, siis tuntud kui greuthungid, suure riigi, mis ulatus Dnestrist Volgani ja Mustast merest Läänemereni. Idagoodid olid 3. sajandil arvatavasti kirjaoskajad ja nende kaubavahetus roomlastega oli kõrgelt arenenud. Nende Doonau kuningriik jõudis võimsuse tippu kuningas Ermanarichi ajal, kes öeldakse olla sooritanud vanas eas enesetapu, kui hunnid ründasid umbes aastal 370 tema rahvast ja alistasid selle.

Pärast nende alistamist hunnide poolt oli idagootidest umbes 80 aastat vähe kuulda, misjärel nad ilmusid uuesti Pannooniasse Doonau keskjooksul kui roomlaste föderaadid. Siiski jäi väike grupp neist maha Krimmi, kui suurem osa neist liikus Kesk-Euroopasse, ja need Krimmi goodid eksisteerisid kuni vähemalt 16. sajandini. Pärast hunnide riigi kokkukukkumist Nedao lahingu (453) järel liikusid idagoodid Theoderich Suure juhtimisel esiteks Möösiasse (u. 475–488) ja hiljem vallutasid germaani sõdalase Odoakeri Itaalia kuningriigi. Theoderichist sai aastal 493 Idagootide kuningriigi kuningas ja ta suri aastal 526. Järgnes ebastabiilsuse periood, mis ahvatles Ida-Rooma keisrit Justinianus I aastal 535 idagootidele sõda kuulutama kavatsusega taastada Rooma riigi endised lääneprovintsid. Alguses olid bütsantslased edukad, kuid Totila juhtimisel vallutasid goodid tagasi enamuse kaotatud territooriumist kuni Totila surmani Taginae lahingus. Sõda kestis peaaegu 20 aastat ning põhjustas Itaalias tohutut kahju ja tühjenemist. Järele jäänud idagoodid sulandusid langobardide hulka, kes rajasid oma Itaalia kuningriigi aastal 567 pKr.