Iirimaa kuningriik

Ríoghacht Éireann
Kingdom of Ireland
Iirimaa kuningriik


1542 – 1. jaanuar 1801
Ülal: kuninglik lipp (1542–1801)
All: Püha Patricku lipp (pärast 1783)
Vapp
Iirimaa kuningriik 1789. aastal
Valitsusvorm klientriik
Osa Inglismaa klientriik (1542–1707)
Suurbritannia klientriik (1707–1800)
Pealinn Dublin
Religioon anglikaani
katoliiklik
presbüterlik
Ajalugu ja sündmused
"Crown of Ireland Act" 1542
Konföderatsioonisõjad 1642–52
Vabariik 1652–60
Seadusandlik sõltumatus 1782–1800
"Act of Union" 1800
Riigikeeled inglise keel, klassikaline gaeli keel
Rahaühik Iiri nael
Eelnev Järgnev
Iirimaa isandkond
Gaeli Iirimaa
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Iirimaa kuningriik (klassikalises iiri keeles: Ríoghacht Éireann; iiri keeles: Ríocht Éireann) oli Inglismaa ja siis Suurbritannia klientriik, mis eksisteeris aastatel 1542–1800. Seda valitsesid Inglismaa ja siis Suurbritannia monarhid personaalunioonis oma muude valdustega. Kuningriiki valitseti Dublini lossist nominaalselt kuninga või kuninganna poolt, kes nimetasid ametisse asekuninga (Lord Deputy, hiljem Lord Lieutenant), kes nende asemel valitses. Iirimaal oli oma seadusandja (Iirimaa parlament), aadelkond (Iirimaa aadelkond), õigussüsteem ja riigikirik (protestantlik Iirimaa kirik).

Kuningriigi territooriumil oli varem olnud 1177. aastal pärast normannide sissetungi Iirimaale asutatud isandkond, mida valitsesid Inglismaa kuningad. 1500. aastateks oli Inglise võimu ala suuresti vähenenud ja enamikku Iirimaast valitsesid gaeli Iiri pealikud. 1542. aastal tehti Inglismaa kuningas Henry VIII Iirimaa kuningaks. Inglased alustasid kontrolli kehtestamist saare üle, mis kutsus esile Desmondi mässud ja Üheksa-aastase sõja. Vallutus viidi lõpule 1600. aastatel. Vallutamine hõlmas põlisiirlaste maa konfiskeerimist ja koloniseerimist Suurbritannia asunikega.

Algusaastatel oli kuningriigil vähe tunnustust, kuna ükski Euroopa katoliiklik riik ei tunnistanud Henryt ja tema järglast Edwardit Iirimaa monarhina; kuigi paavst Paulus IV tunnistas katoliikliku kuninganna Mary I Iirimaa kuningannaks. Katoliiklasi, kes moodustasid suurema osa elanikkonnast, diskrimineeriti ametlikult kuningriigis, kus 17. sajandi lõpust domineeris protestantlik ülevõim. See diskrimineerimine oli mitme puhkenud konflikti üks peamisi põhjustajaid: Iiri konföderatsioonisõjad (1641–1653), Kahe kuninga sõda (1689–1691), Armagh' rahutused (1780.–1790. aastatel) ja 1798. aasta Iiri mäss.

Iirimaa parlament võttis vastu "Acts of Union 1800", millega see kaotas iseenda ja kuningriigi. Selle võttis vastu ka Suurbritannia parlament. Sellega loodi 1801. aasta esimesel päeval Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, kui ühendati Iirimaa ja Suurbritannia kroonid.


© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search