See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2020) |
Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2020) |
Ríoghacht Éireann 1542 – 1. jaanuar 1801 | |||||||||||||
Iirimaa kuningriik 1789. aastal | |||||||||||||
Valitsusvorm | klientriik | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Osa |
Inglismaa klientriik (1542–1707) Suurbritannia klientriik (1707–1800) | ||||||||||||
Pealinn | Dublin | ||||||||||||
Religioon |
anglikaani katoliiklik presbüterlik | ||||||||||||
| |||||||||||||
Riigikeeled | inglise keel, klassikaline gaeli keel | ||||||||||||
Rahaühik | Iiri nael | ||||||||||||
|
Iirimaa kuningriik (klassikalises iiri keeles: Ríoghacht Éireann; iiri keeles: Ríocht Éireann) oli Inglismaa ja siis Suurbritannia klientriik, mis eksisteeris aastatel 1542–1800. Seda valitsesid Inglismaa ja siis Suurbritannia monarhid personaalunioonis oma muude valdustega. Kuningriiki valitseti Dublini lossist nominaalselt kuninga või kuninganna poolt, kes nimetasid ametisse asekuninga (Lord Deputy, hiljem Lord Lieutenant), kes nende asemel valitses. Iirimaal oli oma seadusandja (Iirimaa parlament), aadelkond (Iirimaa aadelkond), õigussüsteem ja riigikirik (protestantlik Iirimaa kirik).
Kuningriigi territooriumil oli varem olnud 1177. aastal pärast normannide sissetungi Iirimaale asutatud isandkond, mida valitsesid Inglismaa kuningad. 1500. aastateks oli Inglise võimu ala suuresti vähenenud ja enamikku Iirimaast valitsesid gaeli Iiri pealikud. 1542. aastal tehti Inglismaa kuningas Henry VIII Iirimaa kuningaks. Inglased alustasid kontrolli kehtestamist saare üle, mis kutsus esile Desmondi mässud ja Üheksa-aastase sõja. Vallutus viidi lõpule 1600. aastatel. Vallutamine hõlmas põlisiirlaste maa konfiskeerimist ja koloniseerimist Suurbritannia asunikega.
Algusaastatel oli kuningriigil vähe tunnustust, kuna ükski Euroopa katoliiklik riik ei tunnistanud Henryt ja tema järglast Edwardit Iirimaa monarhina; kuigi paavst Paulus IV tunnistas katoliikliku kuninganna Mary I Iirimaa kuningannaks. Katoliiklasi, kes moodustasid suurema osa elanikkonnast, diskrimineeriti ametlikult kuningriigis, kus 17. sajandi lõpust domineeris protestantlik ülevõim. See diskrimineerimine oli mitme puhkenud konflikti üks peamisi põhjustajaid: Iiri konföderatsioonisõjad (1641–1653), Kahe kuninga sõda (1689–1691), Armagh' rahutused (1780.–1790. aastatel) ja 1798. aasta Iiri mäss.
Iirimaa parlament võttis vastu "Acts of Union 1800", millega see kaotas iseenda ja kuningriigi. Selle võttis vastu ka Suurbritannia parlament. Sellega loodi 1801. aasta esimesel päeval Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, kui ühendati Iirimaa ja Suurbritannia kroonid.
© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search