Inimlased

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Inimlased ehk hominiidid (Hominidae) on imetajate sugukond esikloomaliste seltsist. Inimlased ja gibonlased moodustavad ülemsugukonna Hominoidea.

Algselt arvati inimlaste sugukonda ainult nüüdisinimene (Homo sapiens) ja tema väljasurnud eellased ja lähemad sugulased (praegu triibus Hominini, mõnede autorite järgi alamtriibus Hominina); orangutanid, gorillad ja šimpansid arvati sugukonda Pongidae (inimahvlased). Ent Pongidae on parafüleetiline takson, seetõttu on süstemaatikat muudetud. Inimlased jaotatakse alamsugukondadeks Ponginae, kuhu kuuluvad orangutanid, ja Homininae, kuhu kuulub inimene koos gorillade ja šimpansidega.

Inimlaste viimane ühine esivanem elas 14 kuni 4 miljonit aastat tagasi, kui orangutanid lahknesid teiste inimlaste liinist^[1]. Inimlased lahknesid gibonlastest arvatavasti 12 kuni 34 miljonit aastat tagasi^[2].

Tänapäeval elavad inimlased on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimene. Inimlaste hulka kuuluvad ka nende väljasurnud eellased ja fossiilsed sugulased, kes ei ole eellased, näiteks Gigantopithecus ja neandertallane. Gibonid on inimlaste lähimad sugulased, kes moodustavad gibonlaste sugukonna.

Alles inimese (Homo sapiens) levimisega Aafrikast väljarändamise tulemusel jõudsid inimlased ülemaailmse levikuni. Teised inimlased elavad looduslikult Aafrika ja Kagu-Aasia troopikapiirkondades; kõik nad on ohustatud.