Julius Caesar

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib vanarooma väejuhist ja poliitikust; nime "Julius Caesar" teiste kasutuste kohta vaata lehekülge Julius Caesar (täpsustus); nime "Caesar" teiste kasutuste kohta vaata lehekülge Caesar (täpsustus).

Gaius Julius Caesar
Rooma diktaator
Ametiaeg oktoober 49 – 15. märts 44 eKr
Rooma konsul, ametis koos Marcus Antoniusega
Ametiaeg 1. jaanuar 44 – 15. märts 44 eKr
Eelnev	Gaius Caninius Rebilus ja Gaius Trebonius
Järgnev	Publius Cornelius Dolabella ja Marcus Antonius
Rooma konsul, ametis koos Marcus Aemilius Lepidusega
Ametiaeg 1. jaanuar 46 – september 25 eKr
Eelnev	Quintus Fufius Calenus ja Publius Vatinius
Järgnev	Quintus Fabius Maximus ja Gaius Trebonius
Rooma konsul, ametis koos Publius Servilius Vatia Isauricusega
Ametiaeg 1. jaanuar 48 – 1. jaanuar 47 eKr
Eelnev	Gaius Claudius Marcellus ja Lucius Cornelius Lentulus Crus
Järgnev	Quintus Fufius Calenus ja Publius Vatinius
Rooma konsul, ametis koos Marcus Calpurnius Bibulusega
Ametiaeg 1. jaanuar 59 – 1. jaanuar 58 eKr
Eelnev	Quintus Caecilius Metellus Celer ja Lucius Afranius
Järgnev	Lucius Calpurnius Piso Caesoninus ja Aulus Gabinius
Isikuandmed
Sünninimi	Gaius Julius Caesar
Sünniaeg	13. juuli 100 eKr Rooma, Rooma vabariik (tänapäeva Itaalia)
Surmaaeg	15. märts 44 eKr (55-aastasena) Rooma, Rooma vabariik (tänapäeva Itaalia)
Erakond	Populaarid
Abikaasa	Cinnilla (84-69 eKr; naise surm) Pompeia (67-61 eKr; lahutus) Calpurnia (59-44 eKr; Caesari surm)
Vanemad	Gaius Julius Caesar vanem Aurelia Cotta
Lapsed	Julia (u 76-54 eKr) Caesarion (47-30 eKr) Augustus (lapsendatud; 63 eKr - 14 pKr)
Elukoht	Caesari tempel, Rooma (viimne puhkepaik)

Gaius Julius Caesar [lisanime klassikaline hääldus oli kaisar, hiljem (eesti traditsioonis) tsääsar] (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.^[1]

Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Cornelia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu.^[1]

Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. ^[1]

Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma.

Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. ^[1]

Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi.^[1]

62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur.^[1]

Aastal 60 eKr moodustas ta esimese triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. ^[1]

Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. ^[1]

Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion, kes sündis 47 eKr.^[1]

Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar".^[1]

Ta oli Vana-Rooma kuulsamaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud.

Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Märkmeid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Märkmeid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust.^[1]

Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri.