Kanada

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kanada inglise, prantsuse Canada
Kanada lipp Kanada vapp
Juhtlause	ladina keeles "A Mari Usque Ad Mare" "From Sea to Sea" – "Merest mereni" nagu Kanada vapil
Riigihümn	O Canada
Pealinn	Ottawa
Pindala	9 984 670 km²
Riigikeel	inglise, prantsuse
Rahvaarv	40 000 000 (16.06.2023)[1]
Rahvastikutihedus	4 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Charles III
Kindralkuberner	Mary Simon
Peaminister	Justin Trudeau
Iseseisvus	1. juuli 1867
SKT	1653,043 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	44 870 $ (2017)[3]
Rahaühik	Kanada dollar (CAD)
Ajavöönd	maailmaaeg −3,5 kuni −8
Tippdomeen	.ca
ROK-i kood	CAN
Telefonikood	1

Kanada [k'anada]^[4] on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala.

Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).^[5]

Kanadal on pikk rannaala Põhja-Jäämere, Atlandi ja Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri Ameerika Ühendriikidega. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga (piiri pikkus on 2477 km), ja lõunas on 6416 km pikkune piir Ameerika Ühendriikide tuumikalaga. Kanada ja Ameerika Ühendriikide vaheline maismaapiir on suurim kahe riigi vaheline piir (8893 km).^[5]

Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada alal põliselanike eri hõimud. Alates 15. sajandi lõpust hakati asutama Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitme konflikti tulemusel suurenes või vähenes Suurbritanniale kuuluv Põhja-Ameerika ala kuni 18. sajandi lõpuni. Vastavalt 1. juulil 1867 vastu võetud Briti Põhja-Ameerika aktile ühines kolm kolooniat ja moodustati föderatiivne Kanada Dominiooni. Dominiooni moodustamisega algas provintside ja alade ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. 1931. aasta Westminsteri Statuudi alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, kuid täiesti iseseisvaks sai Kanada 1982. aastal, mil võeti vastu seadus, mille järgi omab Kanada parlament õigust muuta põhiseadust ilma Suurbritannia parlamendi nõusolekuta.

Kanada on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas Charles III. Riigis on kaks riigikeelt. Rahvastiku koosseis on kõrge sisserände tõttu mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid maailmas. 2015. aasta seisuga elab riigis umbes 35 miljonit inimest. Majanduse arengutase on kõrge ja majandus on maailma suurimaid. Seda toetavad rikkalikud loodusvarad ja hästi arenenud rahvusvahelise kaubanduse võrk. Pikaajalised ja mitmekülgsed suhted Ameerika Ühendriikidega on mõjutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri.

Kanada on arenenud riik. Rahvastiku tervislik seisund on maailma kõrgemaid. SKT elaniku kohta on 10. ja inimarengu indeks 8. kohal maailmas. Rahvusvaheliste uuringute järgi on valitsuse tegevuse läbipaistvus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majandusvabadus ja haridus kõrgel tasemel. Kanada on Rahvaste Ühenduse liige ja kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni. Kanada on nt NATO, G8, G10, G20, NAFTA ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö liige.