Kapitalism

Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem

Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.[1] Kapitalismi iseloomustavad palgatöö, vabatahtlik kaubavahetus, hinnasüsteem, turukonkurents ja eraomand.[2] Kapitalistlikus turumajanduses mõjutavad majandusotsuseid ja investeeringuid tootmisvahendite omajad, kuid hinnad ja toodangujaotus sõltuvad turul konkureerivatest teenuseosutajatest ja ettevõtetest.[3]

Majandusteadlased, poliitökonoomid, sotsioloogid ja ajaloolased lähtuvad kapitalismi analüüsides eri seisukohtadest ning on seega tunnustanud ka eri kapitalismivorme. Eri kapitalismivormid on näiteks laissez-faire ehk vabaturumajandus, heaolukapitalism ja riigikapitalism. Vormide vahelised erinevused väljenduvad suhtumises turuvabadusse, riigiomandisse ning riigipoolsetesse sanktsioonidesse.[4] Turukonkurentsi, riikliku sekkumise, turgude reguleerimise ning riigiomanduse osakaal majandussüsteemis varieerub seega vormiti.[5] Turuvabadus ja eraomandi fikseerimine sõltuvad seadustest ja majanduspoliitikast. Enamik tänapäeva kapitalistlikest majandussüsteemidest on segamajanduslikud – vabaturumajandust tasakaalustatakse riikliku sekkumisega.[6]

Kapitalismi on, eriti tänapäeval, palju kritiseeritud

Turumajandust on ajaloo vältel rakendatud koos eri valitsusvormidega. Tänapäeva kapitalistlikud ühiskonnad on aga tekkinud pärast tööstusrevolutsiooni ning rajanevad rahapõhistel suhetel ning ühiskonna jagunemisel paljuliikmeliseks töölisklassiks ja rikkaks kapitalistlikuks eliitklassiks. Kapitalistlikud majandussüsteemid domineerivad läänemaailmas ka praegu.[7]

Kapitalismi on palju kritiseeritud, sest kapitalistlikus süsteemis koondub osade arvates võim eliitklassist vähemuse kätte, kes töölisklassist enamust ekspluateerib. On ette heidetud, et kapitalism peab tulu sotsiaalsest hüvest ja keskkonnahoidlikkusest tähtsamaks. Seetõttu on kriitikud ka väitnud, et kapitalism tekitab sotsiaalset ebavõrdsust ja majanduslikku ebastabiilsust. Pooldajad aga vaidlevad vastu, väites, et turukonkurentsi tõttu jõuavad tarbijateni paremad tooted ja teenused ning et kapitalism soodustab majanduskasvu, olles seejuures senimaani efektiivseim süsteem ressursside jaotamiseks.[8]

  1. Rosser, Mariana V; Rosser, J Barkley (2003). Comparative Economics in a Transforming World Economy. MIT Press. Lk 7.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. Heilbroner, Robert L;Steven N. Durlauf;Lawrence E. Blume (2008). The New Palgrave Dictionary of Economics (Teine trükk). Palgrave Macmillan.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. "Ingliskeelne definitsioon sõnale ,,kapitalism"".
  4. Paul R. Gregory; Robert C. Stuart (2013). Gregory and Stuart, Paul and Robert. South-Western College Pub. Lk 107.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. Macmillan Dictionary of Modern Economics (Kolmas trükk). 1986. Lk 54.
  6. Stilwell, Frank (2002). Political Economy: the Contest of Economic Ideas (Esimene trükk). Melbourne, Austraalia: Oxford University Press.
  7. Kidani, Alula Berhe (2017). "SWEG Conference on Economic Reforms". Sudan Vision. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.
  8. Bakan, Joel 2006. Dokumentaalfilm The Corporation.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search