Kartograafia

Vahemere merekaart 14. sajandi II poolest

Kartograafia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb kaartide (sealhulgas gloobuste) valmistamise, uurimise ja kasutamisega.

Kartograafia (kreeka keeles χάρτης chartēs – 'kaart' ja γράφειν graphein – 'kirjutama') on kaartide valmistamise kunst, teadus ja tehnika koos kaartide kui teadusdokumentide ja kunstiteoste uurimisega.

Kartograafiaga tegelevat isikut nimetatakse kartograafiks.

Tavapärase kartograafia peamised probleemid on:

  • valida kaardistatavad objektid. Need võivad olla füüsilised (näiteks maanteed või maatükid) või abstraktsed (näiteks riigipiirid või kohanimed);
  • vahendada kaardistatava objekti pinnamoodi tasapinnal;
  • eemaldada kaardistatava objekti omadused, mis ei ole loodava kaardi eesmärgist olulised (generaliseerimine);
  • vähendada kaardistatava objekti keerukust;
  • väljendada kaardielemente viisil, mis aitab kaardi eesmärki kõige paremini täita.

Nüüdisaegne kartograafia on tihedasti seotud geoinformaatikaga ning on geoinfosüsteemide ehk GIS-i teoreetilisi ja praktilisi aluseid.


© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search