Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.

Kasvuhooneefekt on protsess, kus planeedi atmosfääri kiirgus soojendab planeedi pinda kõrgema temperatuurini kui ilma atmosfäärita planeedi puhul.^[1][2] Kui planeedi atmosfäär sisaldab kiirguslikult aktiivseid gaase (kasvuhoonegaasid), siis atmosfäär kiirgab energiat kõikidesse suundadesse. Osa sellest kiirgusest suundub maapinnale, soojendades seda.

Planeedil Maa liigub nähtava valguse lainepikkuste vahemikus olev päikesekiirgus suures osas läbi atmosfääri ning soojendab planeedi pinda. Maapind ise kiirgab energiat pikematel infrapuna-lainepikkustel. See infrapunakiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning ka need gaasid kiirgavad energiat, millest osa suundub maapinnale ning atmosfääri alumistesse kihtidesse, andes soojust tagasi. See mehhanism on saanud nime selle järgi, kuidas päikesekiirgus läbi klaasi liikudes soojendab kasvuhoonet. See, kuidas kasvuhoone soojust hoiab, on aga teise põhimõttega, isoleerides sooja õhu kasvuhoone sees nii, et kuumus ei kaoks konvektsiooni teel.^[2][3][4]

Kui ideaalne termaalselt konduktiivne absoluutselt must keha oleks sama kaugel Päikesest nagu Maa, oleks selle temperatuur umbes 5,3 °C. Aga kuna Maa peegeldab umbes 30% sissetulevast päikesekiirgusest, siis oleks selle idealiseeritud planeedi efektiivne temperatuur umbes −18 °C.^[5][6][7][8] Selle oletusliku planeedi pinnatemperatuur on 33 °C madalam Maa tegelikust pinnatemperatuurist, mis on umbes 14 °C. See temperatuuride vahe tuleneb atmosfääri olemasolust ning on tuntud kasvuhooneefektina.^[9][10] Maa loomulik kasvuhooneefekt on vajalik elu jaoks. Inimtegevus, peamiselt fossiilkütuste põletamine ja metsade raiumine on suurendanud looduslikult esinevat kasvuhooneefekti, põhjustades globaalset soojenemist.^[11]