Laava

Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Maa sisemuses olevat sulakivimeist koosnevat massi nimetatakse magmaks. Kui magma jõuab maapinnani, siis nimetatakse seda laavaks. Laavaks võidakse nimetatakse nii vedelat kui ka tardunud maapinnani jõudnud magmat.

Mööda maapinda vedelikuna voolav või voolanud tardunud laava on laavavool.

Vedel laava, mis täidab negatiivset pinnavormi, on laavajärv.

Vedel basaltne laavajuga, mis vulkaanilõõrist üles paiskub, on laavafontään. Laavafontäänid võivad tõusta mitmesaja meetri kõrgusele.

Laava on reeglina mitteplahvatusliku ehk efusiivse vulkaanipurske tulemus. Plahvatusliku purske käigus magma fragmenteerub ning ladestub maapinnale tefra ehk vulkaanilise settena.

Tardumata laava sisaldab peale vedela osa ka gaase ja tahkeid osi. Tardumata laava temperatuur on reeglina 700...1200 °C.

Tardunud laavast moodustuvad mitmesugused tardkivimid, näiteks basalt, andesiit, datsiit jne.