Laen

See artikkel räägib rahanduse mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Laen (keeleteadus).

See artikkel vajab toimetamist. (November 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Riigi rahandus
See artikkel on osa teemast: Rahandus ja maksud
Maksud Üksikisiku tulumaks Palgamaksud Tulumaks Aktsiis Maamaks Käibemaks Sotsiaalmaks Tollimaks Töötuskindlustusmakse Eesti maksusüsteem
Maksustamine Maksumäär Ühetaoline tulumaks Astmeline tulumaks Regressiivne tulumaks
Maksustamine maailmas Maksude osakaal SKPst
Majanduspoliitika Rahapoliitika keskpank kullastandard Fiskaalpoliitika riigieelarve defitsiit riigilaen Kaubanduspoliitika toll WTO
Rahandus Finantsturg Rahaturg Kapitaliturg Aktsiabörs Laen
Pangandus Föderaalreservi süsteem Maailmapank Jooksevkonto Kohustuslik reserv

Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Kui laenulepingus käsitletakse eset või asja, siis on tegemist rendi- või üürilepinguga.^[1]

Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Laenu mitteõigeaegsel tagastamisel võib laenuvõtjale rakenduda lepingus sätestatud korras ka viivist.^[1]

Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.

Peamiselt tegelevad laenude andmisega krediidiasutused ja Eestis reguleerib nende tegevust krediidiasutuste seadus. Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Krediidiasutus peab laenu andmise otsustusprotsessis määrama igale jaenõudele reitingu või liigitama nõude jaenõuete kogumisse.

Eestis on laenu andmise ja saamise põhitingimused määratud võlaõigusseadusega.