Liberalism

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.^[1] Algsele tähendusele on lisatud: liikumisvabadus, mõttevabadus, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Liberalismist on mõjutatud majandus, poliitika ja filosoofia, et lähtuda kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.

Liberalismi 5 peamist põhimõtet on: individualism, parlamentarism, võimaluste võrdsus, reformism ja antiklerikalism. Liberalismi, kui ideoloogia aluseks, erinevalt konservatiivsest ideoloogiast, on optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja isikuvabaduste eedumeelse arengu võimalusse. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil.

Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peetakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile).