Magnet

Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja. Magnetväli pole nähtav ega otseselt tajutav, vaid seda iseloomustab omadus mõjutada teisi magnetilisi kehasid ja liikuvaid laetud osakesi tõmbe- või tõukejõuga.

Magneti omadustega on ferromagnetilisest materjalist − ferromagneetikust − kehad, samuti mõned taevakehad (Maa, Päike) ja elementaarsed liitosakesed, millel on magnetiline moment.

Ferromagneetikud saab jaotada pehmeteks ja kõvadeks magnetmaterjalideks. Pehme ferromagneetiku üheks näiteks on lõõmutatud raud, mida iseloomustab omadus magneetuda välise magnetvälja toimel. Kuid magneetumus säilib vaid välise magnetvälja toimimise ajal ja kaob selle lõppemisel väga lühike ajaga. Seevastu kõvad magnetmaterjalid säilitavad magnetvälja ka pärast välise ergutuse kadumist.

Magnetite peamised liigid on püsimagnet ja elektromagnet. Püsimagnet on püsivalt magneetunud ja tekitab enda ümber magnetvälja sisemiste füüsikaliste põhjuste toimel. Elektromagnet tekitab enda ümber magnetvälja ainult siis, kui tema mähist läbib elektrivool.

Püsimagneti tuntud näide on magnetikene, millega hoitakse märkmeid ferromagneetikust (terasplekist) tahvli või külmkapi ukse küljes. Püsimagnetid on loomulikult valmistatud kõvadest ferromagneetikutest, nagu näiteks mitmed raua sulamid, mida on valmistamisel töödeldud väga tugeva suunatud magnetväljaga. Püsimagneti demagneetimiseks on vaja sellele rakendada magneetumusele vastassunaline alalismagnetväli, mis tugevuselt ületab selle materjali koertsitiivsusläve, või sama tingimust täitev vahelduv magnetväli, mis peab hääbuma nii, et sellest ei jääks alles jääkmagneetumist.

Lisaks püsimagnetile on võimalik tekitada magnetvälja ka elektromagnetiga, mis kujutab endast isoleeritud keerdudega traadist keritud mähist, mida läbib alaline või vahelduv elektrivool. Magnetvälja tugevdamiseks ja/või suunamiseks kasutatakse elektromagnetites pehmest ferromagneetikust südamikku.