Malaaria

Malaaria
Plasmodium falciparum'i sõrmus-staadiumid erütrotsüütides ja gametotsüüdid inimese veres
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.50 BB.51 BB.52 BB.53 BB.54
RHK-9 084
OMIM 248310
MedlinePlus 000621
eMedicine med/1385 emerg/305 ped/1357
MeSH C03.752.250.552

Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.

Malaaria on laialdaselt levinud troopikas ja lähistroopikas, sealhulgas suuremas osas Mustast Aafrikast, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika põhjaosas. Malaaria levib eelkõige piirkondades, kus on soe ja niiske kliima, mis tagab hallasääskedele pidevaks paljunemiseks sobiliku keskkonna.[1] 80% malaariajuhtumitest esineb Mustas Aafrikas. Igal aastal haigestub malaariavormidesse 300–500 miljonit ja sureb 1,5–2,5 miljonit inimest (peamiselt Plasmodium falciparum-malaaria).

Maailma Terviseorganisatsiooni 2010. aasta malaariaraporti andmetel nakatub aastas malaariasse üle 225 miljoni inimese ja sureb umbes 781 000 inimest. See moodustab 2,23% kõikidest surmadest maailmas.[2] 90% neist surmadest leiab aset Aafrikas Saharast lõuna pool ning suurem osa malaariasse surevatest inimestest on väikelapsed.[3][4] 2015. aastal suri malaariasse üle 400 000 inimese, enamjaolt Sahara-taguses Aafrikas.[5]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega WQPzg on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega DY2OC on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega H59kH on ilma tekstita.
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EMHzT on ilma tekstita.
  5. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega jmIHR on ilma tekstita.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search